Monday, March 17, 2014

The One

Täna olid meil külas Alla ja Dina.  Õnneks leidsid õige metsavahe üles. Lapsepõlv ja kommipood, olen Alla fänn olnud juba täitsa algusest peale, kui ta mind Tondil Antiga kordel kergendama õpetas sadamiljon aega tagasi. Nüüd siis naera ja nuta korraga. Rõõm, et ta oli, kurbus, et otsa sai. Blokke eemaldasime, tagaotsa aktiveerisime. Põlved lahtisemaks, et esiteks hobust maha ei pidurdaks ja teiseks, et märguanded hobusele arusaadavamad oleks. Hoida hobune enda ees, kerge ja usaldav, tagant aktiivne, vajadusel sirutab kumeralt läbi selja. Ei aja kehaga edasi, ei aja kõhtu ette ja sellega hobust lapikuks! Peab piisama kergest jalamärguandest. Keha paremasse toonusesse, jalad, eriti põlved-reied lõdvemaks. Hobuse reaktsioonid ütlesid, et nii on hea. Ühest trennist on väga vähe, ei jõua pooligi teemasid üle vaadata. Eh, põhjakad... hoidke oma kullatükki hästi.

@}-'-,-'-,---

FB-s käib äge madistamine ühe ratsavarustuse poe teemal. Õigemini on hambus müüja enda isik. Keegi kergitas ussipurgi kaant (otsetõlked on vahvad, eksole ;)) ja siis läks asi lõhkuma. Popcorni aeg! Ma ise seal sõna ei plaani võtta, pole piisavalt palju käppapidi sees. Viimane kogemus oli Bucase retsikindel tekk, millelt esimesel koplipäeval tuli küljest vöö (ektra imelik, nagu lõigatud, väga puhas töö), aga muidu materjal kestab kenasti. Tänapäeva eripära, et ükski luukere kaua kapis ei taha püsida -- juhtumeid salvestada ja edastada on imelihtne, pole vaja ajalehte vingunurka kirjutada ega midagi.

x x x x x x x x x

Olen olukorras, kus pean mitmeks kuuks ratsaniku otsima või laskma hobusel lihtsalt niisama olla. Kummalgi variandil on omad head ja vead.

Võõrratsanik
säilitab või parandab vormi
annab hinnangu hobumaterjali kohta
võimalik võistlustel osalemine
kui rentnik, siis võib vähendada ülalpidamiskulusid
-
järsku tuksitab raskelt võidetud usalduse?
äkki treenib totaalselt teiseks?
maksab palju
tuleb ehk viia mujale talli, ei saa silma peal hoida
õige inimese otsingud on tüütud

Molutamine
hobusele meeldiks väga
kusagil odavamas kohas -- rahaline kokkuhoid
-
vorm kaob
ei märka kohe, kui midagi juhtub
peaks mujale tassima, mis sel molutajal maneežist

Võiks ju vanema lapse välja koolitada (arvutiaja nimel on see kõigega nõus), aga hobune pole just selline lihtne lilleke. Sellest ei piisa, et ta enamuse ajast täitsa lontu on, kui tegelikult on võimeline mistahes hetkel puhevile minema ja põgenema. Krabisev paber, plastist veepudel, kivist möödumine, liiga suur rohupuhmas, igasugused loomad... neid ikka esineb.

Tuesday, March 4, 2014

9:1

Eile oli korraks maneežis korraga 9 hobust. Tegid Browni liikumist. Sel pole hispaania sammu, küliskäigu või mõne muu hobuinimestele tuntud liikumisviisiga midagi pistmist. Reaktsioonide parandamise trenn nagu maast võtta -- aga ei, nähes meie ingliskeelsete soome vettide kohkunud nägusid, võtsin mõneks ajaks valgusfoori rolli, teadustades kehtivat üldist liikumise suunda. Kõik jäid seekord ellu, aga raske katsumus jättis siiski oma jälje. Nimelt olin täna õhtul maneežis terve trenni (pikemapoolse) täiesti üksi, kusjuures soojenduseks sai lubada sellistki luksust nagu vabalt jooksutamine. Liiga palju head ei saa siiski korraga juhtuda, poole trenni pealt tuli saepurukoorem ja pärast seda traktor, mis puru katuse alla lükkas. Samas lükkas ta korduvalt ka maneežiseinu, küll õrnalt, aga siiski järjepidevalt, nii et seinad värisesid ja lambid kõikusid laes.

Need, kes tihedama sebimisega harjunud, ei peaks üheksast hulka millekski. Meil aga on juba 5 tavaliselt liiast olnud ja vähemalt pool rahvast on nahahoidjad ning soovivad rahulikku ekstsessivaba õhtupoolikut oma lemmiku seltsis veeta. Vetid harrastavad ka igasuguste ravivõtete rakendamist oma hobuste peal, muuhulgas oli kohal juba üks inhalaator. Võibolla peakski iga boksi juurde gaasimaskid panema, juhuks kui jälle prahipõletamiseks läheb ja tuul suitsuvingu talli toob. Või tuleb pissise boksi loterii peavõit.

Tööle tuleb uus töötaja. Niipea kui nimi avalikustati, järgnes taustauuring netis. Nii on alati olnud. Seekord peale saunapeo piltide midagi eriti välja ei tulnud. Natuke mölapidamatust ka, aga ei midagi hullu. Väga palju ei taha uurida ka, muidu pole huvitav. Tegelikult surub rutiin kõige jõuga peale. Same s**t, different day on selle koondnimetus. Isegi laiskus on päevast-päeva sama. Üks teine päev panen end ikkagi BE koolitusele kirja. Aitab jamast.

Ükspäev käisin võistlusi vaatamas. Head oli head ja mõnel teisel läks veidi kehvemini, aga tsirkust sai rohkem kui rubla eest. Meeldejäävaimad olid Zorro hobuse küünal ühe vana kala esituses ja "lustlik" tagant üles raiumine kahe katsejänese poolt. Nii "lusti täis" olid, et soojendusel ei saanud traavigi teha. Üksikjuhtumeid tuleb ikka ette, aga et sama ratsaniku kaks täiesti erinevat hobust niimoodi ühte moodi käituvad -- sääre peale selg veel nõgusamaks ja tagant kiire hoop ühe või kahe jalaga sirgelt taha -- seda ei näe iga päev. Ei tahagi näha.

Vastlad olid mudased. Söögikohas oli vahelduseks menüü nii pikk, et hernesuppi ei tahtnudki valida -- umbes kolm paremat asja oli saadaval. Tavaliselt on ainult seljanka ja seapraad. Ja salatiks on juba paar aastat olnud riivitud porgand+riivitud kapsas. Ei kunagi midagi muud. Täna oli õunaviil lisaks. Vot niimoodi lajatasid originaalsusega.