Joonejälgija peab mahtuma 25cmx25cmx25cm kujuteldavasse karpi, peab kaaluma 1kg või vähem ja ta peab olema autonoomne. Meil on kontoris oma sisemine võistlus ka, üks läheb kavaluse, teine jõu peale välja ja kolmas ühendab erinevaid võidule aitavaid meetodeid. Minul on juba ammusest ajast unistus teha hoopis teisiti. Minu mudelitel on orgaanilise küttega nelikvedu, kiirendus 0m/s kuni nurga taha silmapilkselt, optika on timmitud justnimelt kontrastsuse tuvastamisele, aga juhtimine kahjuks täiesti puudulik. Tõenäoliselt on viga tagasisideahelas. See pole veel välja kujunenud.
Hägusloogika kasutamiseks tuleb reeglid paika panna, aga kuidas need ka objekti endaga kooskõlastada, pole veel selge. Joonejälgija mudel 1 (ülemisel pildil) võttis rajast haaratsitega kinni ja vedas selle minema, rikkudes seega reeglit väljakut ei tohi kahjustada. Mudel 2 (alumine) on keskendunud kiirenduse parandamisele, kusjuures joonejälgimine on päris hästi paigas. Jälgib seda võimalikult kaugelt ja äärmiselt kahtlustava pilguga.
Küll ma selle kohustusliku lüliti ka kuidagi külge monteeriks. Esialgu mõtlesin kasutada kestaks karpi ja mootori rihmadega kesta külge kinnitada. Esimesed katsed mootorile rakmeid rakendada ebaõnnestusid täielikult -- väljaulatuvad osad, mis peaksid rakmetele tugipunkte pakkuma, kadusid pidevalt kusagile kere ligidale ära.
No comments:
Post a Comment