Kes see ütleski, et ükski heategu ei jää karistamata? Eks ta ilmselt jagas värki... L pakkus välja, et aitab mu karviku ürituse puhuks korralikult pakendada ja M -- puhastada (hehee, tegelikult pakkus L, et M võiks, sest see tuleb tal nii hästi välja). Nohja. Kui siis Karvase püüdmiseks läks, oli see just mudaagu-SPAst püsti kerkinud ja lonkis kopli kõige kaugema nurga suunas. Mudarõngad silmade ümber ja päitseid polnud enam nähagi.
Igatahes, nad said hakkama.
Ja mina taipasin järjekordselt, kui kaugel me järgmise nädala valmidusest oleme. Küljendused on ikka täitsa puudu, pikendustest ja muust kraamist rääkimata. Tossu jääb väheks ja upume liiva. Peaksin endale äkki puudli hankima ja hoopis seda silitama, nagu üks mu treeneritest soovitas. Pehmo!
Kahju ainult, et mulle puudlid üldse ei meeldi.
Pole ammu konnadest rääkinud. Nüüd nad istuvad tuletõrjetiigis ja teevad õhupallimulli rutjumise häält. Hästi mahlakalt teevad seda. Ja ma mõtlen iga kord, kuidas Metsik neid sisse jooks, kui ma ta jälle vee juurde peaksin tassima. Tea nüüd, kas toores konn üldse kuidagi talutavalt maitseb... eriti kui juhtud rohusööja olema.
Lõpetuseks soovitusi neljalt viimaselt treenerilt:
A B C D
jalused pikaks lühikeseks keskmised veidi lühemaks
sõida ilma
tempo aeglasemalt nagu on kiiremini palju kiiremini
käed koos, madalal oluliselt kõrgemal kusagil vahepeal
pigem kõrgemal
ratsmed keskmised lühikesed keskmised ülilühikesed
kapsel kõvemini pole jutuks pole jutuks nii kõvasti kui saab
tulnud tulnud
Kõik on nõus, et hobune peab olema tundlikum, siis ei pea teda nii palju sudima. Ja et tuleb ikka sadulas istuda, mitte selle kohal hõljuda.
No comments:
Post a Comment