Lasteraamatus, kus suur osa tegevusest toimub Kuul, olid kuupäevalilled. Kalendrikurgid. Tegelikult olid vist ikka kuu-päevalilled, aga korraks oli naljakas. Selline veider lastekas, kapitalismisohkide käsiraamat. Kuu peal elavad muidugi ameeriklaste analoogid ja Totu esindab ilmselt vastas-maailmavaadet (ja kunagiammu lugemisega võrreldes tundmatuseni teine elamus). Teisalt jooksis mu feedi sotsialismieksperiment, kus kõik õpilased said hindeks kogu grupi keskmise. Eksperiment lõppes sellega, et kogu kursus kukkus läbi, kui agaramad enam ka panustada ei tahtnud.
Hiireke tegi jälle rekordi, aga üldse mitte heas mõttes. Hingab nii kiiresti, et raske lugeda. Eriti pealiskaudselt, nagu kooriks vaid. 27 bpm! Rohkemgi tegelikult (34 vist??). Oli mänguhimuline ja muudkui jooksis ühest jaamast teise, vahepeal köhides. Ja silmavigastuse koht on mingi koledama kuju võtnud... pole tükk aega pildistanud seda. Lahkusin tallist kabuhirmus. Mis tal viga on?! Kaotushirm. Hirm, et midagi hullu on Hiire sees ja täitsa valesti.
Unes tulid mingid kägistavad kollid kallale ja ühtlasi last ära varastama, tagusin kolli vastu seina. Nii nunnu.
Järjest suurem vastikustunne on tekkinud nn päris koolisõidu vastu. Mis vahepeal juhtus, et kõikides videotes on ainult rullkaelad?! Mitte ainult võistlused ja soojendused. Treeningud. Eriti treeningud. Müügivideod. Reklaamvideod. Uhked aegluubis kaadrid kramplikult jalgu vibutavatest rullnokkadest, tagajalad mööda ilma laiali laperdamas. Müüa imeelukas, ainult kolmene (neljane) ja juba oskab kukerpalli! Nii kahju on, et niimoodi läheb kaduma tõeline ilu, või üldse kogu koolisõidu mõte. Miks ometi ei taheta näidata, kui tuhatpalju võimsam on ennast ise kandev hobune. Kas tõesti kõik käivad jõuksis ja jaksavadki hobuste esiotsi kätega maa sisse uppumast hoida? Loodetavasti on viga algoritmis. Et mulle söödetakse ette just ühte tüüpi õudusi ja tegelikult pole asi nii hull.
Viimased 2 korda mürgitamist veel, siis peaks natuke rahu saama. Kohe aga trügib peale vaktsineerimise tagumine tähtaeg. Pean ilmselt päris viimasesse võimalikku hetke lükkama, kemikaalikoormus on liiga suur.
Ongi tehtud. Borrelioosiga peaks nüüd ühel pool olema. Vähemalt pole enam koolikuid olnud, isegi kui hobu läks silole üle. Saab ehk hakata suhteid parandama, nii et ei pea iga kord nägu krimpsutama ja suuga matsutama, kui mind näeb. Silm on ikka hukas ja hingamine ka, seega rõõmupidu ei tule.
Panin sadula selga üle tüki aja, kõndisime sellega muru närima.
Mokko talus oli väike rada (või oli see väike maneež) üleval. Kõik tundus nii lihtne ja ometi ei saa ma mitte midagi proovida. Kõik hobused on rikkis.
Ratsusammul trepist üles. Võibolla tekkis ta malessegi ruudulise sillutise inspiratsioonil. Üks jalg ühte, teine teist rida pidi, paar klotsi vahet.
Väikegi paus sel õudusel. Hingeldamise sai nüüd ära. Kui kauaks hinge jätkub? Jalutasime ligunenud liivaplatsil, sisse ei kutsu kohe kriipsukesegi jagu. Nii soe on ühtäkki. Igal muul ajal oleks teki ammu nurka loopinud, aga nüüd ei julge. Räägitakse ju aprilli salakavalast tuulest, mis kontide vahele poeb, aga praegu on ju alles märtsi algus! Hommikuti ongi härmatis. Hiilin vaikselt ringi, justkui et mitte ära hirmutada seda hetkelist vaherahu. Isegi Q käitus täna nii mõistlikult, et peaaegu tuli mõte natuke raskust selga lisada. Tema puhul ise väga kandamiks ei trügi nagu, äkki mingid liivapüksid või midagi muud toredat. Punane naaber on sadulasse jõudnud, isegi ringi sammunud omapead.
FB-s levis 1 naljakas postitus. Ütle veel, et kerge meelelahutus ja ajaraisk -- no ei ole, sain tarkusetera: elus tuleb kõike ette, välja arvatud oma tagumik. Jagasin uut teadmist töökaaslastega, aga kuna me oleme mingit sorti, siis hakkas rahvas kohe leidma, et millal ikkagi ka oma tagumik ette võib tulla.
Selle aasta e-etteütlus jäi vahele. Meil oli samal ajal elektriohutuse koolitus (toatäis meesterahvaid, 2 N vaid). Võtsin küll kõik abivahendid kaasa (arvuti ja kõrvaklapid ja adapteri isegi), aga ei tundunud nagu sobilik seal teises reas pooleks tunniks mõttes mujale kaduda. Tegin selle ütluse ikkagi hiljem järele. Kulutasin alla 10 minuti, sest päeva lõpp oli pärast koolitust liiga lähedal. 1 erinevus jäi lubatud variandist -- mul oli "Hei, lageraiujad! Kas te... ", ehk otsekõne kahes jupis, mitte kokku. Loen ise selle variandi ka õigeks, sest vastu vaidlejaid ei ühtki näha.
Seitsmepoolene ring on praegu ideaalne. Niiske, kivideta. Täna jõudsime peaaegu poolele teele ja tulime siis tagasi. Kottpime ja soe nagu augustiöö septembris. Kiivitaja huikas märade koplis.
Vahele sai üks puhkepäev puhastuse ja kabjaharimisega, aga siis läksin üksi ringile. Hobune on selgelt harjunud vaid sööma ja lõbutsema, aina üritas kõrvale triivida või sootuks kodu poole tagasi. Võssa loobitud kaablirullist pidime mööduma, selg ees. Kuna vett veel väljas pole, tuuakse hobused 3 paiku tuppa tagasi. Jootsin nad siis täis ja jätsin ikkagi pikemaks. Üldse ei oska nad õueõhku vääriliselt hinnata, jäid värava juurde vahtima, et miks juba sisse ei saa.
Tavaliselt on vist veed välja ja hobused pikemalt õue suveaja tulekuga saanud. Nüüd siis 2 nädalat varem. Muda on veel täiesti alles, aga vihmasid pole nagu tulemas ja lumi on suures osas lahkunud.
Oh mida veel, Ihaste ja M.V. juhtum. Ja tankistid. Vist ei olnudki tankist? Kes teab.
Metsik heidab nii metsikult karva, et sellest saaks tervele linnukolooniale pesi teha. Või mingid eriti jubedalt torkivad padjad.
"Ja mina sinu pärast leiutasin kevade". Polnud millegipärast kuulnud varem, aga selle laulu sõnad läksid ka kohe isiklikku laulusõna-edekabelisse.
Vahepeal käis kütuse hind üle 2, ja isegi mitte napilt. Ähvardati, et läheb varsti jälle.
Kellad keerati suvesse. Sääsed on juba ammu liikvel ja nad on hiiglaslikud.
Ühtäkki on õues ööbivate hobuste hulk nii suureks kasvanud, et enam ei pea muretsema mõne eemaldamise pärast toimingute jaoks. Muidu see allesjäänu hüüab teist taga. Küll aga peab muretsema, et kas 1 tüüp äkki tekki ära ei söö. Keskmiselt pistab see A vist 1 teki päevas. Veel ei taha tekita ka hobust ööbima saata, vahel on veel miinuseid.
Miski oli näpu ära augustanud mul, kõige katsumine tegi valu. Umbes poolteist hetke pärast plaasterdamist oli seda näppu tarvis nii arvutisse kui telefoni sisselogimiseks.
No comments:
Post a Comment