Elukevad

Kevad on minu aeg. Pea lõikab ja asjad lähevad hästi. Juhtub ilusaid asju. Sulamine ja lilled, pikemad päevad, iga päev uus maailm! Hommikul on sillakäsipuu üks pool härmas ja teine päikesesoe. Jõe õiget asukohta ma mäletan, aga näha saab seda hiljem, siis kui kanuu kõrghooaeg läbi saab. Akna taga karjuvad hakid. Neid on vähemalt miljon, või siis 999999, sest ühel hommikul vedeles tee kõrval peata hakk. Pea kaotamisel võivad tõsised tagajärjed olla. Kui talvel oli metskitsi ühe- või kahekaupa näha, siis täna kappas 10-pealine kari metsast metsa, üle põllu. See polnud enam talvine põgenemine, vaid mingisugune omasoodu kulgemine, kus pealtvaatajaist end häirida ei lasta. Madalamates kohtades on teele tekkinud konnade pinnalaotused. Mõned ruumilised konnad on ka. Nad on hulga aeglasemad kui sügisel ja ainult suured. Kord oli üks kolmemõõtmeline konn ennast autoratta teekonnale sättinud. Panin ohutuled põlema ja läksin uurima, miks ta seal niimoodi pargib. Ta oli VEDEL. Ei julgenudki teda kuigi agaralt tagant torkida, sest puuoks oleks tast veel viimati läbi läinud. Tal oli imelik punakas reie kohalt õhuke jalg ja suust oleksid nagu soolikad natuke väljas. Siis tegi konnakujuline sült hüppe õiges suunas ja ma sain edasi sõita. Võibolla nad kuivavad pärastpoole päris konnadeks tagasi? See oli täpselt samasugune vedelus, nagu värskeltsündinud asjadel ikka, olgu see inimene, hobune või rott. Teisi ma väga lähedalt kohe näinud pole. Käisin endise metsikuga tiiru metsavahel ja ümisesin laulu, kus konni lõhkiläinud panniga püütakse. Metsas peab ju ikka laulma, või siis vähemalt vilistama. "Jookse ruttu, karu tuleb! Jänes hirmust silmad suleb. Kartes kisast sõgeneda, tuleb lihtsalt põgeneda," oli teine, mis ka rohkem peale tükkis. See oli väga asjakohane. Kuigi metsik pole enam ammu mingi metsik, siis jänes on ta aegajalt ikka. Me oleme küll põhimõttelisele kokkuleppele jõudnud, et mina valin suuna ja kiiruse, aga vahel jään ma rooli tukkuma ja siis on natuke aega põnev. Jääme ikka kokku? Jah! Vaja ainult ratsmed kiirelt kokku lapata ja kaks kaugenevat raskuskeset jälle lähestikku ajada. On tulusamaidki tordihobuseid, õnneks.