Nahahoidjad

Me oleme mõlemad nahahoidjad, mina ja metsik. Esiteks, ettevaatlikud. Asjad tuleb mõelda hullemaks kui nad päriselt on, siis ei saa ka pettuda. Kõik võimalikud ebaõnned on juba ette mõttes läbi mängitud. Te ei suuda meid üllatada, me teadsime kõike juba ette! Teiseks, me oleme parem vait. Kõike, mida sa ei ütle, võib sinu vastu kasutamata jätta (metsik on helitekitajana väga tagasihoidlik, aga kehakeelt, peab tunnistama, kasutab siiski ohtralt). Kolmandaks, me ei higista. Trenni me armastame, teda me ei puutu ((šokolaadi me vihkame, seda püüame hävitada nii palju kui võimalik, eriti mina. Metsik vihkab samamoodi õunu)). Kui on vaja pingutada, teeme ühe korraga ära ja siis lähevad jalad seinale. Kuna pingutus kipub ähkima ja higistama ajama, siis tuleb teha rohkelt pause. Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et ega peale pauside suurt midagi olegi. Vahel pingutades selgub, et oleme tegelikult jube andekad. Kohe kahju, et rohkem trenni ei tee. Minetea, mis meistrid me kõik olla võiksime. Juba homme hakkame päriselt treenima! Tegelikult võidab muidugi nahahoidmine. Suurejoonelisi plaane saab ka lihtsalt peas teha ja nende elluviimist mõttes mängida. Ja kuna suured plaanid on ainult peas, siis pole neist ka mõtet valjult pasundada. Ei pea hingeldama ega midagi. Nahahoidmine toidab iseend.
*********
Küll oleks tore päris nimesid kasutades kõiksugu huvitavat juttu rääkida. Nii palju huvitavat toimub ju kogu aeg. Ja mitte kivide-kändudega, vaid kindlate isikutega ja kindlas kohas. Kõige põnevamaid juhtumeid pole võimalik niimoodi kirjeldada, et keegi laksust nimesid juurde panna ei oskaks. Võiks ju kasutada ohtralt metafoore ja mõelda päris lugudele mingid tunde poolest samasugused asemele. Aga selleks peaks juba sõnaproff olema ja loomepiinades vaevlema ja, noh, higistama...;) Niisiis on lihtsam vait olla. Ma ei kirjuta isegi oma päevikusse nimesid. Päevik on muidugi parimal juhul kahekuuik, kuhu mõtete ületulva mõned korrad aastas kõige kergemini juhtida saab. Kuidas need häbelikud ikka muidu välja elatud saavad. Mmm, ja ma olen häbelik latatara.