Iga kord, kui mõni treener talli satub, mõtlen enne: nüüd ma talle alles näitan, mis me kõik oskame! Siis ta muidugi imestab, et kui tublid me ikka oleme ja näed, kui ma nüüd näpuotsakese teisiti paneksin, siis toimuks veel mingi suur hüpe paremuse poole. Kas ma üldse pean mainima, et päris elus on natuke teistmoodi? Ähin ja puhin mööda maneeži ringi leekida, kuni selgub, et kui ma selle rahmeldamise ometi lõpetaksin, toimiks kõik hulga paremini. Naljakas oli ka. J ronis hobuse otsa ja näitas, kuidas see vähem tegemine välja näeb. Tema märguanded olid teravad, äkilised, ja hobune justkui hüples ringi. Märguannete vahepeal oli vaikus. Mina tahtvat iga sammu kontrollida ja muudkui tegelevat roolimisega, kui tegelikult oleks just hobuse asi reageerida märguandele ja jätkata seni, kuni tuleb uus märguanne. Siis ta näitas, kuidas mina teen. Hobune nägi äkki jube nunnu välja, samm oli pikk ja võimas... aga J aerutas ka seal otsas mehemoodi. J ütleski, et ta ei sõida ilu pärast, vaid et oleks efektiivne. Mina jälle ajan muudkui välist ilu taga, aga suund on puusse -- nii ei saa ju kuidagi seda ihaldatud kergust tekkida, kui ma kogu aeg ise hobust püsti hoian. Hmm... see pole ju üldse naljakas tegelikult, pigem selline kurvapoolne... aga see ei takista mind mõtlemast: küll ma talle veel näitan järgmine kord, mida me suudame!
------------------------------
Unes olin pooleteisemeetrimehega koos vanama juures kartulipõllul vööni mudasse vajunud. Üritasime jalgu välja tirida ja tagasi minna. Ei saanud hakkama. Proovisime siis edasi -- oli veel sügavam, kaelani! Selline paks vedel muda, raske üldse liigutadagi. Ütlesin timiuhkinile, et ärgu muretsegu, aitan ta välja, jalgade all on veel kõva pinnas.
------------------------------
Enne J trenni nägin unes, kuidas Metsikuga jalavahetust tegin. Oli päris kerge. Ootamatult kerge. Mul jälle hea meel, sest ma näengi selliseid asju ette. Päriselus olidki jalavahetused, aga kahjuks mitte Metsikuga.
------------------------------
Vahele jäi terve logelemispühapäev, aga üks hobu mäletas täpselt, et galopis toimub nüüd midagi kummalist. Sipsis tagant üles lüües muudkui jalgu vahetada! Nii hea mälu sel taksohobusel... mul polnud plaanis lähiajal uuesti proovidagi, sest äkki muidu hakkab ennetama. Säh siis, hakkas veel enne kui ma ennetamist ennetama jõudsin hakata.
------------------------------
Vahele jäi terve logelemispühapäev, aga üks hobu mäletas täpselt, et galopis toimub nüüd midagi kummalist. Sipsis tagant üles lüües muudkui jalgu vahetada! Nii hea mälu sel taksohobusel... mul polnud plaanis lähiajal uuesti proovidagi, sest äkki muidu hakkab ennetama. Säh siis, hakkas veel enne kui ma ennetamist ennetama jõudsin hakata.
No comments:
Post a Comment