Vahepeal suures autohädas olles mõtlesin muudkui neljarattaliste peale. Ühel hetkel oleksin olnud valmis esimese ettejuhtuva ära krabama. Kuidagi läks nii, et otsingud aina venisid. Nõidusin endale siis abi piparkookidega. Tegin sellised šokolaadised ja glasuuritud, nagu värskelt värvitud. Soovidega on muidugi nii, et need kipuvad täituma. Saingi endale täna täiesti uue auto, ühe väikese võistluse auhinnaks. Elektrika. Sinise ja puha. Ainult et suurus jätab veidi soovida -- see auto mahub pihku ära. Otsin edasi.
Täna meenutas elu mulle saunaskäiku. Keegi virutab mõnuga leili, ma tõmban kõverasse ja katsun laine üle elada. Jõuan vaevu toibuma hakata, kui jälle uus sahmakas. Selline udune sõnatu kannatamine.
No comments:
Post a Comment