Üks teine päev oli Liivaku tallidel teine nimi ja Legolas lasti lihtlabaselt maha. Mingeid õumaigaad-kommentaare ei hakanudki igast netinurgast pritsima. Või siis inimesed ei vaata kättemaksukontorit. Ometi selline lihtne huumorinurk.
Teised õpetasid täna hobusele kukerpalle. Keerasid ühele jämeda kaelaga hobusele libiseva nii vingelt peale, et niigi paks ja lühike kael oli veel poole lühem ja nina vastu rinda. Kordetasid siis nii käru moodi, esijalad trampisid, et pikali ei kukuks, tagumised lehvisid kaugel maas. Ilmselge ju, et kukerpalle õpetasid. Ainult ühe vea tegid: esijalad oleksid pidanud ka kinni siduma. Kui ikka shorti kattida, siis korralikult, eksole.
Imeline on see ilma elu. Soomlased leiutasid miski simultaankoolisõidu ja väitsid täiesti sirge näoga, et on võimalik korraga hinnata kaht eri maneeži küljes olevat hobusratsanikku. Esitamas GP elemente. Eri tempoga. Ühe tagant jalavahetusi vaadatakse siis... noh, kiiresti igatahes. See on nagu gurmaan rapsimas lauatäie roogade vahet, igaüht võib nautida vaid kaks sekundit, aga hinnangu peab ikkagi andma, isegi kui mõnest roast ampsugi ei saanud. Olgu pealegi, skeemitamine võtab aega 4-5 ja rohkem minutit, kui parkuuriga saab pooleteise minutiga hakkama ja on seejuures ka võhikule arusaadav, aga maratoni ei tehta ju staadioniringi pikkuseks, sest 100m jooks on hulga kiirem ja huvitavam. Koolisõiduvõistluste läbilaskevõime parandamiseks saanuks rakendada ka vana head pas de deux trikki, aga ega's koolisõit ole ometigi mingi tiimitöö ja võistluspaaregi oli vähevõitu. Ah, mõelge midagi muud välja... kasvõi loosiratas, millest keerutatakse kuni kümme harjutust välja ja seda jooksupealt. Vaat siis oleks action.
Tallis tõotab ka tulla vähemalt kuu aega actionit. Popcorn kaasa!
No comments:
Post a Comment