:-|

Ifist oli seekord lausa kahju, läksime veidi hoogu kurva tallielu kirjeldamisega. Igatahes oli ta nõus, et hea hein, isegi kui ta tolmab natuke, ei aja hobuseid köhima, samas kui kehv tõmbab viimase hingeauru seest. Taastumine peale trenni võtab 20 minutit või rohkemgi -- väga liiga palju! Veel üks huvitav tähelepanek: ka see on oluline tegur, et kes õhtul viimasena hobuseid söödab. Kas ja kui palju ta heina kastab või kuidas seda transpordib. Võinoh... korralikku heina ja värsket õhku millegagi ei asenda ja kuni hädade peapõhjus püsib, on kõik ainult üks tagajärgedega võitlemine. Arvestatav kogus rahvast plaanib nüüd esimesel võimalusel asjad pakkida ja minema kolida. Kahju on, sest et tore rahvas on, aga tõesti pole mõistlik pealt vaadata, kuidas lemmikloom õnnetu on ja vaikselt ära kustub. Soon...

Teatris käisin üle pika aja. Enesetapja. Õnneks pole ma mingi teatriekspert ega pea teadma, et miks nad vindi nii üle keerasid. Žestid, kõnemaneer, riietus ja näomaalingud... kas muidu poleks naljast aru saadud või poleks tõsiselt sellisel teemal tohtinud rääkidagi? Vana tükk muidu, suurema osa ajast keelatud olnud, aga praegu kuidagi täitsa asjakohane. Isegi Animated Dreamsil oli The Suicide Shop nimeline animatsioon, saal puha täis müüdud. AD... see on nii hea üritus, juba ootan järgmist. Ja kui kellelegi peaks kusagil ette jääma Rio 2096: A Story of Love and Fury, siis soovitan ära vaadata. Lihtsalt võimas. Masendav ka, aga mis poleks.

Tädil oli juubel. 50. Kostüümidega. Olin piltidel nii tõsine, kuigi mu tegelaskuju peaks pritsima rõõmu igas ilmakaares. Puke rainbows. Ma olen vilets näitleja.