Kosel tuli rahet, vihma ja päikest vaheldumisi. Muud võistlused jäeti ära ja nii mõneski kohas on sisse kolitud. Palju ilusaid sõite oli ja mõnda hobust ei tundnud üldse äragi enam. Otsin hobust millegipärast, kuigi võiks ju vabalt puhkeasendis olla.
Alates 165cm, julge, uudishimulik, jookseks ja hüppaks, elavam tüüp. Ideaalis nunnu lauguga, pigem tähega, paksu sabaga, kõigetumedam läikiv raudjas (nagu Vikont) või ka tumekõrb või must... ronkmust! Üleni igati terve ja kriipsukindel, teiste hobustega mõistlik, püsib koplis, tugevad kabjad ka raudadeta pidamiseks, sööb kõike, aga ei muutu rulliks.... midagi sellist võiks olla. Alates teisest lausest läks vist unistamiseks.
Sain ühe mära otsa, nii tore hobune. Hästi tundlik, aga püsis kenasti kaane all. Võiks ka ilmselt vastu hakata, kui oleks soovi. Ülikergelt tuleb tagasi, paremale ei paindu, õlga sees ei oska, sääre eest läheb kuidagi. Traav on tugev, galopp vist mitte nii. Aga see tunne, mis temaga tegeldes oli -- super. Hirnus mulle täna koplist. Aga võibolla ta teebki nii.
Maneež veetakse tühjaks.
Kangast ei pandud.
Teen jälle lingvistiga harjutusi õhtuti. Kunagi varem proovisin ka, aga ei jõudnud isegi tasuta prooviperioodi lõpuni. Nüüd tuli see lõpp ilmselt varem kätte ja iga päev saab ainult mingi mõnikümmend sõnakaarti ja ühe harjutuse teha, aga las ta olla. Nii tore on leida sõnu, mis varem elus ette on ujunud. Nagu need ületulnute kaustad, millel kõigil kusagil kiri "dossier". Aga see tähendabki kõigest kausta.
Chaque chose en son temps. Nii ta mulle õpetas. Aga ma olen nii kannatamatu. Ei saa öösiti magadagi selle märakese pärast. Äkki tema ongi See?
See on mulle nii kohutavalt raske. Ta meeldib mulle nii väga, aga ma ju ei plaaninudki üldse nii kalleid hobuseid vaadata. Pigem mõnda lihvimata teemanti taolist. See aga on oma kolm korda kallim ja noor ka enam pole. Aga ma tunnen mingit sidet ja raske on mitte. Teeb praegu proovisõite ja ma peaks nagu ootama, et ta hind langeks ja et keegi teda ei taha. Miks nad ei peaks tahtma?! Selline tundlik vedrukas. Aga pean ootama. Ootama... ootama. Ja see on nii raske.
Veider on ka pirtsutada, pane aga papp letti ja korras on. No ei taha nii palju maksta. Võta siis mõni muu! Jama ainult, et need muud ei tundu üldse huvitavad enam. Miks küll ometi ma nii haakiv olen, jään mingisse mõttesse kinni ega saa kuidagi välja.
Aga ei, aga ei. Ei tulnud see hüppamine päris nii nagu olin ette kujutanud. Mingi maani hüppas nagu muiste, aga siis äkki jäi lihtsalt okseri ette seisma. Ei mingit hoiatust. Ei mingit kaklust. Midagi.
Metsikul on ka halvemad päevad praegu, muru on suhkrune ja ta on nii ümmargune. Hingab vilinal ja kuna heinahooaeg rammib peale, ei näe midagi paremuse suunas minevat. See hein tehti hilja ja vihmaga. Pole vist varem niimoodi kergendust tundnud mõne trenni käntseldamisest, pühapine AllaDina jääb ära. Polegi tarvis treikut keset seinasisu vahetust sõidukorda peksta.
Tegin midagi hullu. Vist. Ostsin endale üllatusmuna. Pealt läigib igatahes korralikult.
Alates 165cm (nii umbes ongi, äkki veidi kasvab), julge (vähemalt arg pole, pigem noorele kohaselt ettevaatlik), uudishimulik (seda veel ei tea), jookseks (väga mõnusalt) ja hüppaks (hullumaja!), elavam tüüp (igatahes). Ideaalis nunnu lauguga, pigem tähega (peamärgised on kenad), paksu sabaga (hahhaa, ongi!), kõigetumedam läikiv raudjas või ka tumekõrb või must (on hoopiski hall, üks värvidest, mille koos raudjatega ebasoovitavate hulka arvasin, aga noh...) Üleni igati terve (teadaolevalt midagi viga pole, jalapildid ka korras) ja kriipsukindel (veel ei tea), teiste hobustega mõistlik (olevat olnud karjas), püsib koplis (teadaolevalt jah), tugevad kabjad ka raudadeta pidamiseks (suveni oli olnud rauavaba), sööb kõike (ei tea), aga ei muutu rulliks (kondine just pole, aga paks ka mitte hetkel).... Seega skooritabel on päris muljetavaldav. Muidugi jätsin enne täpsustamata, kas see jooksmine ja hüppamine peab olema sadulas või vabalt. Vähemalt jookseb küll kenasti ja ristikest kargab sadula all ka, aga kuna ta on ikka täielik toorik, siis ei tea, kuidas see ratsahobusena olema hakkab. Vabana kindlasti puhas silmarõõm. Igatahes kogu mu nimekirjast, isegi nende unistamise omadega koos, on enamus täidetud, osa teadmata ja ainult üks pole päris nii, see värv. Aga tal on isegi sokid taga, ühesuurused.
Aga ei, aga ei. Ei tulnud see hüppamine päris nii nagu olin ette kujutanud. Mingi maani hüppas nagu muiste, aga siis äkki jäi lihtsalt okseri ette seisma. Ei mingit hoiatust. Ei mingit kaklust. Midagi.
Metsikul on ka halvemad päevad praegu, muru on suhkrune ja ta on nii ümmargune. Hingab vilinal ja kuna heinahooaeg rammib peale, ei näe midagi paremuse suunas minevat. See hein tehti hilja ja vihmaga. Pole vist varem niimoodi kergendust tundnud mõne trenni käntseldamisest, pühapine AllaDina jääb ära. Polegi tarvis treikut keset seinasisu vahetust sõidukorda peksta.
Tegin midagi hullu. Vist. Ostsin endale üllatusmuna. Pealt läigib igatahes korralikult.
Alates 165cm (nii umbes ongi, äkki veidi kasvab), julge (vähemalt arg pole, pigem noorele kohaselt ettevaatlik), uudishimulik (seda veel ei tea), jookseks (väga mõnusalt) ja hüppaks (hullumaja!), elavam tüüp (igatahes). Ideaalis nunnu lauguga, pigem tähega (peamärgised on kenad), paksu sabaga (hahhaa, ongi!), kõigetumedam läikiv raudjas või ka tumekõrb või must (on hoopiski hall, üks värvidest, mille koos raudjatega ebasoovitavate hulka arvasin, aga noh...) Üleni igati terve (teadaolevalt midagi viga pole, jalapildid ka korras) ja kriipsukindel (veel ei tea), teiste hobustega mõistlik (olevat olnud karjas), püsib koplis (teadaolevalt jah), tugevad kabjad ka raudadeta pidamiseks (suveni oli olnud rauavaba), sööb kõike (ei tea), aga ei muutu rulliks (kondine just pole, aga paks ka mitte hetkel).... Seega skooritabel on päris muljetavaldav. Muidugi jätsin enne täpsustamata, kas see jooksmine ja hüppamine peab olema sadulas või vabalt. Vähemalt jookseb küll kenasti ja ristikest kargab sadula all ka, aga kuna ta on ikka täielik toorik, siis ei tea, kuidas see ratsahobusena olema hakkab. Vabana kindlasti puhas silmarõõm. Igatahes kogu mu nimekirjast, isegi nende unistamise omadega koos, on enamus täidetud, osa teadmata ja ainult üks pole päris nii, see värv. Aga tal on isegi sokid taga, ühesuurused.
No comments:
Post a Comment