Mõtlesin, et pean külmapühi. Pooltteist meetrit tassi nagu kutsikat 500m kaugusele kooli, kus nüüdseks juba kahekesi kolmes reas istuvad; hommikvõimlemine auto käigukangiga pole just See trenn; kolm kihti alumisi ja neli kihti ülemisi riideid vajavad otsa veel lambanahast vesti, fiisi ja tekki, et kannataks viiski minutit midagi rahulikult paigal olles lugeda ja nii edasi. Igatahes, ma mõtlesin, võiks teha nädalase pausi. Pole ju mõtet trennida, kui hobu õhku sisse hammustama peab. Maneež on tegelikult külmkapp. Pealegi, õues jalutamine on ka peaaegu trenn (haa-haa, aga noh, vabanduseks kärab küll). Paningi jalad seinale rippu (tegelt paksu teki alla) ja mida imet -- selgus, et kabjalised veedavad juba teist päeva trellide taga.
Parem Hilja, kui mitte kedagi... ikkagi tallitiirule enne ööd. Õhku polnud enam palju alles jäänud ja auto hääl oli veel mahedam kui tavaliselt. Mõtlesin, kuidas uudiseks muutun, kui peaksin põhjusel või teisel teele jääma. Inimene on ikka uskumatult vedel täpike, aga see-eest võimsate abivahenditega. Ilma vahendita -- puhas moos.
Pärast kolmekordset püherdamist sai jalad käima käidud ja oligi pidu läbi. Ökonoomne pullitamine oli seekord, rallisammude ja seisakute suhe oli viimaste kasuks (sellega meenus kohe õhtulehe pealkiri "külmunud toru süütas baari" või mis ta seal oligi, lihtsalt et... on eri viise, kuidas väljenduda).
Aga. Järjekordselt leidis kinnitust see, et kui hobu ei saa omasugustega päeval isu täis olla, siis on ta hulga rohkem vaimustunud koostööst inimesega. Arusaadav, et miks mõnel juhul eelistataksegi parema koostöö huvides kellegi vabadust piirata. Eesmärk ja abinõu ja pühendamine. Siit läheb hästi edasi ka rollkuuri teema. Foorumis läks kõvaks madinaks ja nõuti tõestust, et kaela rullimine hobusele tõepoolest kahjulik on. Ta ju on kõigega nõus, allub nagu koolitatud kutsu, igalt poolt pehme! Nojaa, aga... kas see õpitud abituse seisund pole mitte jõle vaatepilt? Murtud sõnakuulelik rull. Kuna see rull võistlustel hästi autasustatud saab, siis pole ime, kui varsti rullitakse meid kõiki lapikuks. Ah jaa, kui katus sõitu minna tahab, tuleb istuda toolile, kummarduda vastu jalgu ja haarata kätega veel jalgade ümbert kinni. Väga hästi rahustab, sest hapniku juurdevool kahaneb oluliselt. Pole aega vihaseid mõtteid kasvatada, kui õhu kättesaamisega nii palju tegemist on.
Parem Hilja, kui mitte kedagi... ikkagi tallitiirule enne ööd. Õhku polnud enam palju alles jäänud ja auto hääl oli veel mahedam kui tavaliselt. Mõtlesin, kuidas uudiseks muutun, kui peaksin põhjusel või teisel teele jääma. Inimene on ikka uskumatult vedel täpike, aga see-eest võimsate abivahenditega. Ilma vahendita -- puhas moos.
Pärast kolmekordset püherdamist sai jalad käima käidud ja oligi pidu läbi. Ökonoomne pullitamine oli seekord, rallisammude ja seisakute suhe oli viimaste kasuks (sellega meenus kohe õhtulehe pealkiri "külmunud toru süütas baari" või mis ta seal oligi, lihtsalt et... on eri viise, kuidas väljenduda).
Aga. Järjekordselt leidis kinnitust see, et kui hobu ei saa omasugustega päeval isu täis olla, siis on ta hulga rohkem vaimustunud koostööst inimesega. Arusaadav, et miks mõnel juhul eelistataksegi parema koostöö huvides kellegi vabadust piirata. Eesmärk ja abinõu ja pühendamine. Siit läheb hästi edasi ka rollkuuri teema. Foorumis läks kõvaks madinaks ja nõuti tõestust, et kaela rullimine hobusele tõepoolest kahjulik on. Ta ju on kõigega nõus, allub nagu koolitatud kutsu, igalt poolt pehme! Nojaa, aga... kas see õpitud abituse seisund pole mitte jõle vaatepilt? Murtud sõnakuulelik rull. Kuna see rull võistlustel hästi autasustatud saab, siis pole ime, kui varsti rullitakse meid kõiki lapikuks. Ah jaa, kui katus sõitu minna tahab, tuleb istuda toolile, kummarduda vastu jalgu ja haarata kätega veel jalgade ümbert kinni. Väga hästi rahustab, sest hapniku juurdevool kahaneb oluliselt. Pole aega vihaseid mõtteid kasvatada, kui õhu kättesaamisega nii palju tegemist on.
No comments:
Post a Comment