Justkui väljakuulutatud koristusüritusest said mingil moel kõik aru, et see 2 nädalat edasi lükkus. Minu selgeltnägemise võime oli ilmselt välja lülitunud ja saabusin harjade-lappidega varustatult talli ette, välja magamata ja hommikune seep nägemata, bubble witchi hommikused tasemed hoopiski tegemata (täiesti geniaalne moodne viis masse vaos hoida -- peadpidi arvutis igal võimalusel). Boksi pesu käib nagu iga teine pesu -- ülevalt alla. Kõigepealt ämblikud alla tõmmata, siis trellid 
söögijäänuste tagant välja viilida, seejärel seinad. Nii uues tallis kui meil parasjagu, võib kabjakonksu, traatharja ja viili rahulikult riiulisse jätta, piisab ka veest ja harjast. Aga ennevanasti veskas... need metallvarvad olid alt samamoodi jämedad kui boksielanike endi jalad. Kuna paljud neist said boksist välja vaid korra päevas tunniks ajaks, oli neil aega maa ja ilm trellijämedikke ehitada. Selgus, et mul oli varajase stardiga roppu moodi vedanud -- kui mul käed pärast paaritunnist rügamist juba jõuetult alla rip
pusid, oli boks umbes samas seisus nagu teistel tavaliselt. Kabjalisel näikse kemps seina peal olevat. Teistega koos oleksin hullemaks piduriks jäänud!
Hobuse saab viia vee juurde ja jooma panna. Enne tuleb tal lihtsalt veevabas koplis sooja päikese all olla lasta. Vesi tulevat hiljem, siis kui traktoriga ligi pääseb.
Seni peab päev otsa janu kannatama. Et see janu tõepoolest ka olemas on, peaks tõestama igal "kaevul" joomisvõimaluse kasutamine. Enne seda pilti oli hobuke 2-liitrise pudeli kraanivett sisse tõmmanud. Tavaliselt nad ei vaevu veidraid abipakkumisi vastu võtma. Seekord tuletõrjetiigi ääres vajusid jalad sügavale mutta ja see polnudki maailmalõpp. Igal teisel päeval oleks vajuvast maast suure hüppega tagasi tuldud, kui sinna lähedalegi oleks jõutud.
Kevadväsimus pikemat sebimist ei lubanud, läksime pärast lühemat korderallit kopli kandis lahku. Üks teine tuli seepeale lihtsalt traadi alt läbi. Kahekordne traat ja kollane lint nagu mitte midagi. Vaatas kõiges rahus ringi, leidis potentsiaalse rohelisema karjamaa ja suundus sinna. Ta ei pannudki tähele, et jalutas seejuures läbi kahe kopli.
söögijäänuste tagant välja viilida, seejärel seinad. Nii uues tallis kui meil parasjagu, võib kabjakonksu, traatharja ja viili rahulikult riiulisse jätta, piisab ka veest ja harjast. Aga ennevanasti veskas... need metallvarvad olid alt samamoodi jämedad kui boksielanike endi jalad. Kuna paljud neist said boksist välja vaid korra päevas tunniks ajaks, oli neil aega maa ja ilm trellijämedikke ehitada. Selgus, et mul oli varajase stardiga roppu moodi vedanud -- kui mul käed pärast paaritunnist rügamist juba jõuetult alla rip
pusid, oli boks umbes samas seisus nagu teistel tavaliselt. Kabjalisel näikse kemps seina peal olevat. Teistega koos oleksin hullemaks piduriks jäänud!Hobuse saab viia vee juurde ja jooma panna. Enne tuleb tal lihtsalt veevabas koplis sooja päikese all olla lasta. Vesi tulevat hiljem, siis kui traktoriga ligi pääseb.
Seni peab päev otsa janu kannatama. Et see janu tõepoolest ka olemas on, peaks tõestama igal "kaevul" joomisvõimaluse kasutamine. Enne seda pilti oli hobuke 2-liitrise pudeli kraanivett sisse tõmmanud. Tavaliselt nad ei vaevu veidraid abipakkumisi vastu võtma. Seekord tuletõrjetiigi ääres vajusid jalad sügavale mutta ja see polnudki maailmalõpp. Igal teisel päeval oleks vajuvast maast suure hüppega tagasi tuldud, kui sinna lähedalegi oleks jõutud.Kevadväsimus pikemat sebimist ei lubanud, läksime pärast lühemat korderallit kopli kandis lahku. Üks teine tuli seepeale lihtsalt traadi alt läbi. Kahekordne traat ja kollane lint nagu mitte midagi. Vaatas kõiges rahus ringi, leidis potentsiaalse rohelisema karjamaa ja suundus sinna. Ta ei pannudki tähele, et jalutas seejuures läbi kahe kopli.
No comments:
Post a Comment