U35 ja PMS

Paljud ratsainimesed teavad, mis tähendab U25. Selle uudse nooruse pikenduse kõrval on aga salaja olemas ka müstiline U35. Ja ei, otseselt pole sel vanusega suurt pistmist, aga terake hullust kuulub asja juurde küll. Näidisliikmed on muidugi Viisk, Põis ja Õlekõrs. Aga asja juurde. Nimelt on sel aastal U35 põhiteemasid PMS. Vähemalt paar korda kuus valmistab PMS U35-le tõsist meelehärmi, mõnel juhul soodustab õlle või siidri tarbimist, pakub ohtralt võimalust tugitoolist maailma parandada, aga vahel ajab ka tegudele. Kui paljud maailma hädad saab guugeldades ära lahendada, siis PMS-i vastu juba nii kergelt rohtu ei leia, isegi apteegist mitte... PMS ehk Palume Mõistvat Suhtumist tuleb ju nii ootamatult ja kõige valemal ajal peale. Edi laager? PMS tuli eelneval õhtul. Maneež uputab, sõitke kasvõi puu otsas? PMS. Kemps on umbes? PMS. Trennide ajad kattuvad? PMS. 3V karikasarja avapauk ja EMV jääb ära? PMS. [F-ist on muidugi kahju] 

**********
Nädal varem, ettevalmistused
**********

Badminton. Esmalt kanti kaks päeva otse üle KS osa, kommentaatoriks kuulus Carl ise. Andis täiesti püstijalakoomikute etenduse mõõdu välja ja lisaks sadas ohtralt koolisõidunippe. Vaieldi, kas vale paindega kontragalopp on lihtsalt  valest jalast galopp; jälgiti, kas hobuse kõrvad on küljendamisel samal kõrgusel; noomiti neid, kelle üleminekud diagonaalil ei olnud täpselt tähtedes; korrati pirueti reeglit "alusta väikselt, lõpeta suurelt"; hinnati diagonaalsust taandamisel, sammu pikkust pikendamisel, üle astumise suurust sõltuvalt hobuse kujust  jne jne. Ja Piggy muudkui musitas kõiki. Kultuurikiht oli paksem kui meil parimatel maadel mulda. KS aia sissepääsu ees oli kuld ja samet nagu muuseumis, sisenedes ja väljudes kergitati silindrit või kiivrit, härrasmeeste värk. Laupäeval käisime E juures Badmintoni krossi vaatamas. Kõiki nelja tärni. Peaaegu kõigil hobustel olid hurdakõhud, et kihutamisel põlved kaugemale keha alla mahuksid. Takistused olid hiiglamasuured ja tihti tohutult tehnilised. Näiteks Vicarage Vee. Kraavi kohal risti paiknevat palkaeda tuli hüpata viltu väikese murunurga pealt. Lähenemisnurk palgiga liiga suur -- hobune maandub kraavi ja tal libisevad jalad alt, nurk liiga väike -- hiiglapikk hüpe ja lippude vahele ei mahu. Üheksal juhul saja kolmest lõpetas just see takistus võistluse, ühe ja/või teise kukkumise tõttu. Enamasti jalutati pärast krossil kukkumist iseseisvalt minema, aga üks ratsanik viidi haiglasse ja üht kaelaga vastu maad kõmatanud hobust talutati kahelt poolt hoides veel pikalt ettevaatlikult ringi.  Isegi see hobune, kes palkokseri esimese poole ületas ja teise poole alt läbi libises, jalutas pärast nagu muiste. Küll on ikka hea, et vahepeal on takistustele lagunemismehhanismid külge leiutatud. Kross oligi muidugi suurim rehitseja, kolm ala suutsid ära teha vähem kui pooled, täpsemalt 46. Õnne ja ebaõnne jagati vaheldumisi. Kogemus maksab! Näiteks Mark Toddil oli peaaegu murumaitse suus, aga ikka rebis end sadulasse tagasi ja lõpetas. Samas väike King tegi super sõidu -- no tõesti ka raskeimad takistused näisid kui jalutuskäik pargis --, aga tõmbas hobuse viimasel takistusel külili. 12 minutit võimlemist. 12! Keskmine kiirus on 570 m/min, ehk veidi üle 34km/h. Kes on proovinud ja mõõtnud, teab, et isegi 25km/h teeb vahel silmad tuulest vesiseks, aga nemad kihutavad 12 minutit järjest ja mitte lihtsalt siledal maal, vaid lahendavad samal ajal 31 ülesannet, millest enamus lööks lihtinimesel püksid tagant pruuniks. Need, kes selle raja läbivad, on superhobused ja superinimesed, aga siis tuleb Michael "ZeTerminator" Jung oma vana sõbra Samiga ja võidab lausa uskumatu varuga. KS on neljas tärnis umbes M-tasemel, T ja G küljendustega, üksikute jalavahetustega, selle tegi 77%-ga ja edasi kõik puhtalt. Neil oli varu takistussõidus 2 pulka maha ajada. Kui poleks pealt näinud, ei usuks, aga see tase on ikka hullumeelselt kõrge.

Pärast krossi tulin päris maailma tagasi ja läksin autot otsima. Vanemad olid lõunasse tulnud ja vaadanud, kuidas lapsed TM tillujookse jooksevad ja siis kambakesi meile külla läinud. Minu valge olid lauluväljaku äärde ootama jätnud. Jõudsin siis ka kunagi õhtul pimedas kohale, isa mängis ühega malet. Märkasin, et tal nina tilgub, ja järjest rohkem. Uurisin, et kas äkki on süüdi minu ilmumine, mul kõik riided hobusesed. Aga ei, pidi olema varem hakanud. Kas siis tõesti meie Badmintoni vaatamine sealt lasteürituselt alla km kaugusel? 3-kesi, hobukontsentratsioon talumatult kõrge? Ja siis äkki laksas: lastetool oli tema autosse kolinud, aga see tool teeb ju kõik tallireisid kaasa. Hull lugu see hobuseallergia.

Koordis pole boksikohti ette nähtud. Huvitav küll, kus siis ööbitakse? Koju ei hakka ju ometi minema? Täna peaksime üles-alla ära proovima, aga enne tuleb veidi liiva alla vedada.

Vedasime liiva, ehitasime mõned takistused üles ja ääristasime kraavi. Olin unes näinud, et kaklesin hobusega ja lõpuks läks asi isegi pea maha võtmiseni, aga siis ta oli juba inimesekujuline, väike laps. Väga paha tunne oli. Ja siis trennis kaklesimegi kraavi ees. Lihtsalt läks pauhti kõrvale ära, nii suure jõuga... järelikult on jõudu ka õigest kohast hüpata! Tulime siis Draakoni sabas ja hüppe suuruse järgi otsustades oli hirm olnud mäesuurune. Pärast ei olnud enam probleemi, peabki hakkma kasvõi iga päev traavis või sammus kraavi ületama. Seal Pole ju midagi. Auk maas.

Sain pildid ebaõnnestunud võistlustelt ja -- ohhoo -- esimesed pildid ever, kus ma hobusel pead otsast ära tirida ei ürita. Ses mõttes niiväga pekki ei läinudki ja nii ma tellisingi esimest korda pilte. Varem on ka näpp tellimisnupul olnud, aga midagi on alati vahele tulnud.

Täna ületasime ka kraavi paar korda. Esimene kord läksime ligi, ette seisma. Võibolla oleks pidanud kohe üle suruma, aga eks ma homse pealt näen, kas töötab ka see rahumeelsem variant. Igatahes homme ette näidata ei kavatse, tulen lihtsalt poole trenni pealt suvalt otsa. Köhib kahjuks ikka ja krossikiirused on täiesti puutumata jäänud. Pole olnud kohtagi, kus teha. Võib ju ka lihtsalt platsil ringe keerutada... mmm... pigem ei. Boksipaanika on. Kus need 50+ hobust seal Koordis sillerdama hakkavad? Eriti kui vihma sajab?

Tegin krossivideo. Galoppi sai natuke lükata. Endomondo vedas täiega alt, seenepea. Jookseb kokku muudkui. Kraav hakkab lihtsam olema, kuigi hobu  tahab ikka veiderdada. Kael läheb kõveraks ja püsti, kui kardab, aga ma ei hakanud õnge. Jätsin käed, kus olid ja proovisin hobuse jala ette tagasi saada. Ilusti tuli asju, aga ikkka tegin ühe korra varem lahkumist, kui hobune hüppas alles järgmisel sammul, aga ma olin juba kõrvade vahel. Ei! Nii ei või! Kunagi ei lähe enne hobust! Õlad peavad olema maast lahti tõusnud, alles siis võib järele minna.

Euroka poolfinaal, arvan, et meite onu saab edasi, kuigi šõu on teistega võrreldes vähene.

Ei saanud edasi. Saabus hunnik sidruneid, PMS. Jälle jääb ära. Grrrrrr.....