Tükike kellegi teise loost

Kunagi ammu, kui ma ise olin agarasti ametis mõni kuu vana olemisega, võitles mu onu kusagil Siberi avarustes "sõjaväes" olla. Tegelikult tegid nad seal ränka  tööd, ilmadest ja oludest hoolimata. Oli sealt kodustele kirjutanud nii (kirjapilt muutmata, nimed täpitatud):

Tere, Kodu

Kirjutan siis jälle ühe kirja. See on mõeldud ka A******le ja K**le ja vanaemale ja ka kõigile teistele, kes on huvitatud sellest, mida ma teen ja kuidas mul läheb. Aitähh kirjade eest. Sain need kätte. Kirjutage mulle palun samal aadressil. Töötan raudteel. Põhiliseks tööriistaks on labidas. Hakkan juba nagu ära harjuma, aga jube on mõelda, et ees on veel rohkem kui 22 kuud. Praegu on siin jubedalt sääski. Ilmad on muidu suvised. Kord on range. A***** tahtis teada, mis meile süüa antakse. Hirsi ja tatra putru. Korralikust lihast ja troopilistest puuviljadest ei näe isegi unes. Natuke lähemalt meie elust. Äratus on kell 6:00. Kolme minuti pärast rivistus, siis hommikuvõimlemine, peale seda kuni kella kaheksani on rivi.

Siis hommikusöök ja peale seda viiakse meid tööle. Tööd on alati palju. Praegu betoneerime raudtee ja maantee vahelist maad. Kell 1:00 on lõuna ja siis kuni kella 20:00-ni jälle töö, peale seda on õhtusöök ja rivi kuni kella 9:30-ni. Siis on veidi vaba aega, et puhastada kirsad ja õmmelda uus krae. Kell 22:00 läheme magama. Kuid peale 22 tavaliselt peseme põrandat. Igal pühapäeval läheme kinno. Mustadega on asi nüüd rahulikum, aga ilma rusikateta ikka läbi ei saa. Üldse on meil määraval kohal rusikad. Ilma nendeta ei saa kohta ei bussis ega kinos. isegi Raha ärge ümbrikus saatke, vaid ametlikult ja mitte üle 5 rubla. Ja veel üks palve. Kui te mulle kirjutate, pange kirja sisse ka puhas ümbrik. Siin pole ümbrikuid kusagilt hankida. Ja pange ka minu foto. Kirjutage lähemalt kõigest, (kuidas S****l tunnistus oli, kuidas läks Võrumaal) üldse kirjutage kõike. Ja las A***** kirjutab ka. Mul pole alati võimalik vastata, aga ärge te mu vastust oodake, muudkui kirjutage. Ja veel pange kirjade sisse mõni postkaart Tallinna pildiga või mõni foto. Need valmistavad mulle alati rõõmu.

Täna on pühapäev, 8. juuli. Praegu on veidi vaba aega, siis algab rivistus. Meie rühmas on kümme inimest, 3 venelast, 3 aserbadsaanlast, 1 kasahh ja veel kaks ei tea kust ja siis mina. Ah õigus, A***** küsis sauna kohta. Igal reedel on ette nähtud saun, kuid pesta pole seal suurt võimalik. Pisike ruum ja korraga tormab sisse üle saja inimese. Kausse on veidi üle 20ne, aga need lähevad kõik vanade sõduritele ja pesemiseks on aega 20 min. Aga pole viga, peseme peale öörahu kraani all. Magan ülemisel naril. Mis puutub seersantide kooli, siis ma ütlesin ära. Võimalik, et tegin valesti. Mul oleks seal jube raske. Seal on igasugu eksamid ja ma ei oska ju vene keelt. Poole aasta pärast on võimalik jälle minna, siis võib-olla lähen. Eks näis. Ega see seersandi auaste siin nii väga kiiduväärt olegi. Praegu on juba õhtu, varsti on meil õhtusöök ja peale seda vist kino. Teate, võib-olla on teil mulle võimalik väike pakk saata. Kui, siis saatke mulle suitsu (midagi odavamat "Priima") ja paar pakki "Ekstrat" või "Leeki" ja veel kommi, sääsetõrjekreemi ja žileti aparaat. Kui te ei saada, pole sest katki midagi. Noh, ega midagi, pean lõpetama. Tervitage kõiki minu poolt, jään vastust ootama. Ja las A***** kirjutab ka ja S**** ka jne. Soovin Teile kõigile toredat suve ja meeldejäävat puhkust.

V*****


---

Leidsin selle kirja paar nädalat tagasi ühe vana kokaraamatu vahelt. Mul oli täiega tore onu, temaga sai alati nalja ja lugusid rääkida ta juba oskas. Tema õpetas mulle, kuidas pajupilli teha ja võilille varrest ka. Siberist tõi ta kaasa külmakahjustustega jalad ja nässukeeratud kõhu, aga sellest ei teadnud mina varem midagi.