Ka sel aastal jäi ECU sisederby tegemata. Maneeži pinnas on neil täitsa hea, parkuuride kõrgused sobivad, aga no ei saa peale. Eelmine kord sai süü lapse kaela ajada, nüüd hobuse. Kohal käisin ikka, hea lähedale minna. Kleepisin kokku igaühest ühe pildi, arvatavasti õiges järjekorras. Kahjuks oli valgust vähe, aga välku ei tahtnud ratsanike tervise huvides kasutada, ja õnneks pole ma fotograaf, seega puuduvad pead ja udukogud on lihtsalt koba piltnikuga tasuta kaasas käiv nähtus.
"Issand, kui ilus hobune!", "See on mul täiega lemmik."
"Tee ta rohkem ümaraks, nagu palli moodi."
"Tule seisa siia ette!", "Hull oled, ei tule!"
"Kui lähete kohe praegu selga tagasi, saate uue võimaluse. Soojendustakistusel kukkumine ei lähe arvesse."
"Punane kaart, ratsastamata hobune!"
"Punane kaart, möliseb liiga palju."
"Näe selle oleks pidanud üles tõstma kohe. Nüüd on juba hilja."
"Paneme Võsa ukse ette."
"Ilus puhas sõit, aga kahjuks vale rada."
"Kes see nüüd oli siis?", "Ma tahtsin ise minna, aga ta jõudis ette."
"Võta ratsmed kätte!", "Pigista nüüd!", "Hoogu juurde, elavamalt!"
"Pole midagi, ära karda!"
No comments:
Post a Comment