Ja ma tõesti teen nüüd plaani, kuigi on alles detsember. Mõtelnud olen teemal muidugi oluliselt kauem. Raalisin välja, et Vantsiga võiksin harrastajate tasemel üritada vaid TS, teised alad oleksid igavad. Seega pean astuma selle otsustava sammu harrastajast seenioriks. Kuna Metsikuga oleks huvi püüda vaid M+ tasemeid KS-s ja hüpata ei näe vähemalt võistlustel mõtet, siis ei kaotaks ka temaga seoses suurt midagi. Mis siis, et M-isid ei saa vb kunagi temaga teha, ta teeb ikkagi nii palju rõõmu, kui terve on ja liigub.
3V üks täheke tähendab
KS skeem tasemel L
TS 115cm
Kross 110cm
KS
On olemas tulemused tasemetel A, LK, M.
Võiksin hommepäev sõita MV-l nõutud taset u 65% (kui seal just liiga palju pikendusi pole), mis on edasipääsemiseks täiesti piisav ja sõltuvalt seltskonnast ei jää ka päris viimaste hulka.
Vaja saavutada väiksem jõukulu, sest iga energiatükike on oluline. Üldine elastsus, kergus ja kuulekus tuleks ka kasuks. Muidu lohistab sussi ja keegi ei näe, kus jalad liiguvad. MV-l on tõenäoliselt plats kastetud ja heas konditsioonis, seega tolmupilve ei tule.
TS
On olemas läbitud parkuurid 110cm (mahaajamised + tõrge; tehtud meie koostöö päris alguses), 100cm (mõned kuni 2 mahaajamisega, mõned puhtad), madalamaid ka paar tk.
Vaja saavutada stabiilsus kõrgusel 115cm! Trennis peab hakkama saama 120cm parkuuridega. Käia võistlemas 110cm ja kui seal peaks sobima, proovida 115cm. Hoida pea selge ja vältida neid hiigelkaugeid kolehüppeid (neid viimasel ajal polegi nagu olnud). Samas säästa jalgu, mitte ponnistada lõhkemise piirini.
Kross
On olemas 3 läbitud krossi kõrgusel 100cm, neist 1 pigem 105-ne Koordis ja 2 Niidukat. Madalamaid on ka midagi, need olid lihtsad (v.a. need tõrgetega!!!). Takistusi ei karda (jess!!).
Vaja saavutada kiirus, seda jääb oluliselt puudu. Täppisjuhtimine võiks ka palju parem olla, aga tähes ongi juba keerulisemad seosed nurkade all ja ebatasasel maastikul.
Kiirustreeningutega saan alustada, kui saab hakata väljas sõitma. Seni peaks võhmatama. Praegu on nii karvane, et läheb iga trenniga märjaks. Pügada ei taha, kuna tekimajandust ei salli.
Dets 2017
11. Saan teha sirgel (seinaäär v diag) 2 jalavahetust 4 tagant.
14. 105 parkuur 1 süsteemi ja 2 reaga talutavalt isegi koos unustamisega (ma harjutan unustamisi ka?!)
15. Kollionu on kohutavalt tuim vahelduseks ja eest väga raske. Seotud need asjad ilmselt. Tundub ka tüdinud ja väsinud. Peaks natuke mingit huvitavamat tegevust pakkuma.
16. Kordepildi järgi otsustades on see hoopis sammuhobune...
17. Proovisin skeemielemente, ui-ma-ne. Veel uimasem. Ole aga kuri Kolli pihta, siis korraks pingutab. Paks on ikkagi nagu maakera.
21. Latikas ja okser 110, 1 süsteem, 1 seotud. Nüüd hakkan jõudma olukorda, kus peaks vahel rohkem kehaga tagasi tulema.
28. WTF-moment. Et nagu päriselt krossitabki kunagi? Galopis lausa?
29. WTF-moment kestab. Paremale galopp on uskumatult vilets ja laiali.
Jaan 2018
01. Kati käis seljas, kõrvalt nägi isegi kena välja. On lootust! Millegi lootust. Aga mille?
02. Ei ole mingit lootust, no ei liigu, kui pidevalt ei klobi.
04. Viimases ringis 110 kandis parkuur, okser ja lattaed 115cm (mõlemalt poolt): Suutsin rahulikuks jääda ja lasin hüpata.
11. Hea, aga halb. Ehk et töötas hästi, aga ühe kolehüppega kaotasime enesekindluse(d?) ja tulid tõrked üle pikapika aja. Lõpp tuli küll hästi jälle, aga valvsuselipp on üleval.
20. Izzy uus rekord: 3 jalavahetust 4 tagant diagonaalil.
24. Tegin koondavaid harjutusi, galopiringi kokku ja lahti, traversit ja renversit ringil.
Veebr
12. 3V laagris õppisin toreda taandamise triki ja õhtul hüppasime kahte 2* takistust. Need olid üsna suured, hahhaa. Nii sobiv lõpuponnistus pikale nv-le.
18. Üritan leida parimat KS sadula kombinatsiooni. Passieri rihmad on lühemad, sadula alla ei saa üleliia paksult laduda, muidu ei lähe vöö kinni. Istuda on ebamugav, esimesed padjad segavad, aga hobusele mahub vist paremini. K&M on kitsas eest, turjakont mahub vaevu vahele, peab tõstma. Suudan seal paremini istuda. Kontra paremale -- hea; vasakule -- täiskräpp.
Kuulõpu külmapäevad. Võibolla katsetan hoopis vankrihobuseks? Proovin kuulama kutsuda, et oleks kergem ega aeleks eest nii hullult. Kohati nagu töötaks. Saan õlga sees teha!
Märts
4. Kaks päeva lumetrenni, esimene kord rohkem sammumist, teine kord lubasin ka joosta. Pühkis minema kui pöörane. 36km/h.
6.-11. Tagasilöök. Hobune sõitmata nädalajagu, Ecu Derbyle ei läinud ammugi. Olen totaalselt haige, eriti ränk gripirünne.
12.-19. (!) Tagasilöök kestab. Kolm korda olen ratsutanud viimasel nädalal ja välja nägi see nagu S-T ukerdamine, aga mina köhin kopse põrandale laiali. Appi, ma ei jaksa! + boonusena iga kord pärast talliskäiku kaks päeva laibatamist. Suuse tõenäosusega ei jõua ka sakste juurde harjutama.
Aprill
12. Esimene hüppekas väljas sel aastal. Takistusi oli vähe ja kõrgused hiilisid üles. Latikate süsteem oli lõpuks 120cm, teised jäid vast 110 kanti, ei mõõtnud. Läheb kohati põlema, siis tahaks kaugelt minema pühkida, aga ma üritan surmrahulikuks jääda ja meelitada samme lõpuni tegema.
13. Paremale küljendus hakkab tasapisi tulema, varem ei kandnud välja, keeras pea viltu (niii uhke Kolli üle!); vasakule on alati parem olnud, selle kallal ei saa viriseda. Samas on kehvenenud jalavahetused paremale -- läheb elevile, keerab külge ette.
19. Hüppekas kui nägin, et samm jääb pikaks, korrigeerisin 2 sammu enne takistust. Hanno ütles, et ei tohi. Lasku ma hobusel ise, et ta valib niikuinii lisasammu või kui ka ei vali, siis vabana saab ta ikkagi endale sobiliku hüppe teha. Proovisin vabadust, seekord tegigi lisasammu. Aga ma tean, et ta võib ikka kaugelt lendu ka minna ja see on hirmus. Nagu 1kord maneežis, kui 3m enne okserit õhku tõusis, pealtvaatajad oigasid/ohkisid/ägasid, ja üle ta lendas. Olgu, Elevandil on meeletult jõudu, aga noh, selliseid hetki peaks võimalikult vähe olema.
28. Hankisin hobusele litsentsi ja endale -- seeniori oma. Sellega panin kaardid lauale, et mis plaanid on...
Mai
1. Luunja Volber. Puhas 100cm ja 1 ripsakaga maha aetud kaheosalises 110cm-s. Tunne oli väga hea, hobune nagu teadis, mis ta tegema peab, moondus laiskloomast sobivalt elavaks täpselt parkuuri ajaks.
6. Luunja Karikas. 110cm, soojendusel seekord laisk. Tegi järsust pöördest soojendusel tõrke, siis ärkasime üles. Parkuuris tore, aga mitu korda korrigeerisin teda ühe sammu juurde tegema, kuni ühest välja ei roninud. 110 tundub nii... väike ja tehtav.
8. Esimene tärniskeemi katse: jalavahetusi mitu tükki liiga palju, peatus-taandamine käte peal, skeemi tegelikult ei mäletanud ka.
10. Vabaduse harjutamine kiiruskatsetel. Esimestel katsetel oli liiga pöörane, juhitamatu. Huvitav kui kiiresti ta end tühjaks jookseks? Ei usu, et kilomeetritki läheb, aga see algus on ikka puhta hull.
14. Serpentiini saame vahetusteta, aga nüüd tahab pärast diagonaali vahetada, kuigi peaks tegema kontrajupi. Timmime veel need viimased päevad piiri peal, et kui palju keskmist saab lubada ilma et vahetus kallale tuleks. REGASIN TÄRNI ENNAST. Emotsioon tuleb hiljem, praegu olen väsinud.
17. Hüppekasse ei jõudnud, kõik, mis viimasel nädalal saadaval on olnud, on poole meetri kandis! Panin siis ühe latika prooviks 120-sse, seda esimesel katsel tõrkus, teisel ajas maha ja kolmandal ületas varuga. Nii julgustav. Ilmselt polnuks vaja sinna tärni trügida.
19. Koordis tärni kallal! KS skeem jääb ilmselt samaks. 65% kandis ongi tase umbes, parandada ei oska. TS jaoks sai üles äratatud, tulemus ootamatult hea -- meie esimene puhas 115cm! (tegelt süsteemi esimesel, okseril kolistas, arvasin, et tuli maha).
20. Tärni jätk, kuigi lühikeseks jäi. Soojendusel liiga lihtne, krossil tegi ärtust ära, kui ei saanud kaevule pihta (suure hooga kodu poole, paremale pööre, pani vasakult mööda -- Julmalt. Pärast saime vigade parandust teha, hüppas kõiki -- kuigi seda kaevu tõrkus veel paar korda alustuseks. Plaan on hakata rohkem harjutama ootamatuid pöördeid kitsastele. Meil neid lühikesi latijuppe on, panen mingit täidet lisaks.
23. ei saagi enne suurüritust tärni teha enam!
Juuni
7. Juhend on väljas. Nüüd ta siis tulebki... enne juuni lõppu tuleb ära regada. CIC*, aga kolmepäevane.
16.-17. Koordis meeter. Kuuma ilma test. Sellel tasemel kannatab sõita küll.
21. Ekstra lämbe vihmahoogudega ilm. Hobune oli juba boksis niiske. Hüpates püsis kontrollitav, ei katkunud ummisjalu minema. Oli kuidagi koostööline. Latikas 125cm, teised madalamad.
22. Ostsin viimaks pulsikella. Ma küll ajaspets ole, aga äkki kunagi hakkan selliseks.
30. Niidukas. Skeem jälle 65%. TS kaks maha! Pekki küll noh. Kross -- imeline. Arvutasin pärast välja, et 7sek jäi tärni kiirusest puudu. Ehk siis 3km puhul oleks u 8-9sek maha jäänud, kui takistuste kõrgused ja raskused kiirust ei mõjutaks. Nad muidugi mõjutavad, aga 10sek pole tappev!
Juuli
1. Maksin boksi ja regasin ära. Tunnen tegelikult, et veidi käib üle jõu, aga võibolla ei teki enam kunagi sellist võimalust ja ma lihtsalt vähemalt üritan.
10 ... jalutusring. Raualt naelad lännu
9 ... tühi õhupall. KS suunaline, galopiringid painete ja kontratega. Skeemisõit
8 ... hüppekas Hannoga. Nii kunniks on hakanud, et takistused teda ei häiri. Hea kui üldse traavile saan. Ilmus infoleht.
7 ... KS-suunaline sillerdamine külgliikumistega, et natukenegi midagi vedrutama saada -- onu lihtsalt nagu ei huvitaks miski, no ei lähe käima.
6 ... käisin hoopis teiste ratsutamist vaatamas. On vast rahvale hõljukid kätte jagatud!
5 ... kaks takistust sain tulevasel sündmuskohal ära hekitada. Mustal kastil on keskel veidi vasakul pehme ala peenikeste vitstega, mujal on jämedamad. See suur laud on päriselt ka suur ja kolmekuubine on lihtsalt kuri. Teisi ei jõudnud uurida.
4 ... tervisetõendi-asjaajamine. Kui keeruline on rahulikus galopis võhma teha? Võimatu. Aire lõi kaks puuduvat naela. Kas peab võistluse vastu?
3 ... skeem ei olnudki peas. Taipasin äkki keset galopivolti, et ma ei pea ju tuimalt nikerdama seal, vaid võib ka suurema energiaga põrgata. Traav on endiselt rohmakas.
2 ... ikka pole stardikaid. Kuidas ma niimoodi üldse ära arvan, mis päeval peab minema?
1 ... tuli ära see järjekord. Hakkabki hiljem kui esialgu ähvardatud. Hüppasin kolme takistust, panin sihtkõrgustest suuremad. Ajab nii pehmelt alla neid, et ei kuule ega tunne mitte midagi. Aga ajab. Dämit.
Start.
Ratsastuse-reede
Räige kuumus, parmuuputus, pearaputamine ja koperdamine. Täielik huvipuudus hobuse poolt. Madjakat polnud, aga oleks vist võinud soojendusse võtta, oleks saanud vähemalt parmegi peksta sellega. Sain ühelt kohtunikult allumise viie, aga siin polnud allumisega mingit pistmist. Ümber kukkumise pistmine oli hoopis, sest tobe ratsanik oli krihvid unustanud panna [viimased kaks võistlust olime teinud täies ulatuses krihvivabalt, sest maa töötas just parajalt hästi. Kui siis Olustveres tallist väljudes krihvipuudust märkasin, lootsin, et ehk veab siingi ilma välja, kuigi pinnas oli kuiv, sile ja kõva]. Vilets % (62), koht kusagil keskel.
Krossi-laupäev
Soojendusel nägi hobune eemal krossiasju, elavnes. Võiks isegi öelda, et hakkas jooksma. Vabatahtlikult. Täitsa hasarti läks kohe. Kross ise sujus isegi ootamatult hästi, kõigi nende trikikate kiuste. Algul pidi küll hoogu takka andma ja oleks võinud täpsemini roolida punktide kokkuhoiu mõttes, aga no ei, ei saa viriseda. See on siis see ala, mis Kollionule sobib. Joosta tahab, takistusi ei karda, hüppab ökonoomselt, igasugu bankettidel ja naljadel püsib püsti mingi vaevata. Ilm oli superkuum, pärast oli pikalt lõõtsutamist ja jahutamist. Mõlemal. Parmud ei lubanud rahus jalutada ka, igavene rapsimine ajas pigem närvi kui rahustas.
Parkuuri-pühapäev
Eriti totter ajaplaneerimine. Rada avati vaatamiseks alles pühapi hommikul kell 9, pool tundi pärast vet-chekki ja pool tundi enne võistluste algust -- ja sedagi madalal kõrgusel, kust puudus paar takistust ja veekraav. Miks ometi ei võinud õhtul juba, kui pulgad niigi püsti olid? Vetiks tuli krihvid maha keerata ja pärast kohe tagasi. Üks kadus saepurru. Need krihvid kaovad ju nagu teise dimensiooni, kui korra minema lipsavad. Kobasin kätega sodi kolm korda läbi, korra plastmassrehaga ja kaks korda metallist rehaga, enne kui kätte sain. Rets palavus ja õhupuudus. Lonkisime soojendusel üsna loiult ringi. Ajas mingit põlvepikkust alla. Kõrgemaid hakkas juba hüppama ka. Parkuuris püüdsin kurjaks ajada, aga päris head tunnet ei tulnud. Vahed ei sobinud ja ma ei osanud reguleerida ka (pärast nägin ühte ülemerelist mingit peentimmimist tegemas süsteemi vahel -- oh me pole kusagil sealkandis veel). Neli tuli maha, kole lugu. Räägiti, et ainult esimene takistus oli veidi madalam, ülejäänud täpselt mõõdus ja mõned üle ka. Ei lohuta eriti.
**************************************************************
Tehtud. See on nüüd tehtud. Midagi, millest paar aastat tagasi isegi päriselt unistada ei osanud, sest et Kuidas, Kellega ja Miks olid paksult tee peal ees. Võimalik, et ma isegi ei tahtnud nii kõrgele ronida, need takistused tundusid nii kohutavalt suured. Oleks vabalt võinud madalamal edasi lõbutseda. Nüüd tagasi vaadates oli kõik tehtav ja võimalik, noh mis, lapsedki said hakkama. See, et nüüd äkki niisugune uute tulijate tulv kõik ilusti hakkama sai, pisendab kuidagi minusuguse vanaka saavutust ka. Mis seal ikka kekata, kui ongi nii lihtne kogu see lugu. Tahaks pilte panna, aga pole veel midagi.
Juttu tahtsin ka rohkem panna, aga pole tuju. Vants-Kollionu saab nüüd veidi puhata ja mina pean välja mõtlema, mis edasi saab.
Ööbimiskoht, mida algul üles ei leidnud, sest kollane maja oli teise kohta jalutanud, kus külma vett oli topelt ja noored magasid hunnikus ja vähe vanemad meritähtedena laiutasid (vaevalt, et koduski nii saab) ja kus aknast avanes vaade udusele tiigile.
Pika seikluse lõppjaam. Andsin valida, kuhu tahab minna. Tahtis koju pissile.
**************************************************************
28. WTF-moment. Et nagu päriselt krossitabki kunagi? Galopis lausa?
29. WTF-moment kestab. Paremale galopp on uskumatult vilets ja laiali.
Jaan 2018
01. Kati käis seljas, kõrvalt nägi isegi kena välja. On lootust! Millegi lootust. Aga mille?
02. Ei ole mingit lootust, no ei liigu, kui pidevalt ei klobi.
04. Viimases ringis 110 kandis parkuur, okser ja lattaed 115cm (mõlemalt poolt): Suutsin rahulikuks jääda ja lasin hüpata.
11. Hea, aga halb. Ehk et töötas hästi, aga ühe kolehüppega kaotasime enesekindluse(d?) ja tulid tõrked üle pikapika aja. Lõpp tuli küll hästi jälle, aga valvsuselipp on üleval.
20. Izzy uus rekord: 3 jalavahetust 4 tagant diagonaalil.
24. Tegin koondavaid harjutusi, galopiringi kokku ja lahti, traversit ja renversit ringil.
Veebr
12. 3V laagris õppisin toreda taandamise triki ja õhtul hüppasime kahte 2* takistust. Need olid üsna suured, hahhaa. Nii sobiv lõpuponnistus pikale nv-le.
18. Üritan leida parimat KS sadula kombinatsiooni. Passieri rihmad on lühemad, sadula alla ei saa üleliia paksult laduda, muidu ei lähe vöö kinni. Istuda on ebamugav, esimesed padjad segavad, aga hobusele mahub vist paremini. K&M on kitsas eest, turjakont mahub vaevu vahele, peab tõstma. Suudan seal paremini istuda. Kontra paremale -- hea; vasakule -- täiskräpp.
Kuulõpu külmapäevad. Võibolla katsetan hoopis vankrihobuseks? Proovin kuulama kutsuda, et oleks kergem ega aeleks eest nii hullult. Kohati nagu töötaks. Saan õlga sees teha!
Märts
4. Kaks päeva lumetrenni, esimene kord rohkem sammumist, teine kord lubasin ka joosta. Pühkis minema kui pöörane. 36km/h.
6.-11. Tagasilöök. Hobune sõitmata nädalajagu, Ecu Derbyle ei läinud ammugi. Olen totaalselt haige, eriti ränk gripirünne.
12.-19. (!) Tagasilöök kestab. Kolm korda olen ratsutanud viimasel nädalal ja välja nägi see nagu S-T ukerdamine, aga mina köhin kopse põrandale laiali. Appi, ma ei jaksa! + boonusena iga kord pärast talliskäiku kaks päeva laibatamist. Suuse tõenäosusega ei jõua ka sakste juurde harjutama.
Aprill
12. Esimene hüppekas väljas sel aastal. Takistusi oli vähe ja kõrgused hiilisid üles. Latikate süsteem oli lõpuks 120cm, teised jäid vast 110 kanti, ei mõõtnud. Läheb kohati põlema, siis tahaks kaugelt minema pühkida, aga ma üritan surmrahulikuks jääda ja meelitada samme lõpuni tegema.
13. Paremale küljendus hakkab tasapisi tulema, varem ei kandnud välja, keeras pea viltu (niii uhke Kolli üle!); vasakule on alati parem olnud, selle kallal ei saa viriseda. Samas on kehvenenud jalavahetused paremale -- läheb elevile, keerab külge ette.
19. Hüppekas kui nägin, et samm jääb pikaks, korrigeerisin 2 sammu enne takistust. Hanno ütles, et ei tohi. Lasku ma hobusel ise, et ta valib niikuinii lisasammu või kui ka ei vali, siis vabana saab ta ikkagi endale sobiliku hüppe teha. Proovisin vabadust, seekord tegigi lisasammu. Aga ma tean, et ta võib ikka kaugelt lendu ka minna ja see on hirmus. Nagu 1kord maneežis, kui 3m enne okserit õhku tõusis, pealtvaatajad oigasid/ohkisid/ägasid, ja üle ta lendas. Olgu, Elevandil on meeletult jõudu, aga noh, selliseid hetki peaks võimalikult vähe olema.
28. Hankisin hobusele litsentsi ja endale -- seeniori oma. Sellega panin kaardid lauale, et mis plaanid on...
Mai
1. Luunja Volber. Puhas 100cm ja 1 ripsakaga maha aetud kaheosalises 110cm-s. Tunne oli väga hea, hobune nagu teadis, mis ta tegema peab, moondus laiskloomast sobivalt elavaks täpselt parkuuri ajaks.
6. Luunja Karikas. 110cm, soojendusel seekord laisk. Tegi järsust pöördest soojendusel tõrke, siis ärkasime üles. Parkuuris tore, aga mitu korda korrigeerisin teda ühe sammu juurde tegema, kuni ühest välja ei roninud. 110 tundub nii... väike ja tehtav.
8. Esimene tärniskeemi katse: jalavahetusi mitu tükki liiga palju, peatus-taandamine käte peal, skeemi tegelikult ei mäletanud ka.
10. Vabaduse harjutamine kiiruskatsetel. Esimestel katsetel oli liiga pöörane, juhitamatu. Huvitav kui kiiresti ta end tühjaks jookseks? Ei usu, et kilomeetritki läheb, aga see algus on ikka puhta hull.
14. Serpentiini saame vahetusteta, aga nüüd tahab pärast diagonaali vahetada, kuigi peaks tegema kontrajupi. Timmime veel need viimased päevad piiri peal, et kui palju keskmist saab lubada ilma et vahetus kallale tuleks. REGASIN TÄRNI ENNAST. Emotsioon tuleb hiljem, praegu olen väsinud.
17. Hüppekasse ei jõudnud, kõik, mis viimasel nädalal saadaval on olnud, on poole meetri kandis! Panin siis ühe latika prooviks 120-sse, seda esimesel katsel tõrkus, teisel ajas maha ja kolmandal ületas varuga. Nii julgustav. Ilmselt polnuks vaja sinna tärni trügida.
19. Koordis tärni kallal! KS skeem jääb ilmselt samaks. 65% kandis ongi tase umbes, parandada ei oska. TS jaoks sai üles äratatud, tulemus ootamatult hea -- meie esimene puhas 115cm! (tegelt süsteemi esimesel, okseril kolistas, arvasin, et tuli maha).
20. Tärni jätk, kuigi lühikeseks jäi. Soojendusel liiga lihtne, krossil tegi ärtust ära, kui ei saanud kaevule pihta (suure hooga kodu poole, paremale pööre, pani vasakult mööda -- Julmalt. Pärast saime vigade parandust teha, hüppas kõiki -- kuigi seda kaevu tõrkus veel paar korda alustuseks. Plaan on hakata rohkem harjutama ootamatuid pöördeid kitsastele. Meil neid lühikesi latijuppe on, panen mingit täidet lisaks.
23. ei saagi enne suurüritust tärni teha enam!
Juuni
7. Juhend on väljas. Nüüd ta siis tulebki... enne juuni lõppu tuleb ära regada. CIC*, aga kolmepäevane.
16.-17. Koordis meeter. Kuuma ilma test. Sellel tasemel kannatab sõita küll.
21. Ekstra lämbe vihmahoogudega ilm. Hobune oli juba boksis niiske. Hüpates püsis kontrollitav, ei katkunud ummisjalu minema. Oli kuidagi koostööline. Latikas 125cm, teised madalamad.
22. Ostsin viimaks pulsikella. Ma küll ajaspets ole, aga äkki kunagi hakkan selliseks.
30. Niidukas. Skeem jälle 65%. TS kaks maha! Pekki küll noh. Kross -- imeline. Arvutasin pärast välja, et 7sek jäi tärni kiirusest puudu. Ehk siis 3km puhul oleks u 8-9sek maha jäänud, kui takistuste kõrgused ja raskused kiirust ei mõjutaks. Nad muidugi mõjutavad, aga 10sek pole tappev!
Juuli
1. Maksin boksi ja regasin ära. Tunnen tegelikult, et veidi käib üle jõu, aga võibolla ei teki enam kunagi sellist võimalust ja ma lihtsalt vähemalt üritan.
10 ... jalutusring. Raualt naelad lännu
9 ... tühi õhupall. KS suunaline, galopiringid painete ja kontratega. Skeemisõit
8 ... hüppekas Hannoga. Nii kunniks on hakanud, et takistused teda ei häiri. Hea kui üldse traavile saan. Ilmus infoleht.
7 ... KS-suunaline sillerdamine külgliikumistega, et natukenegi midagi vedrutama saada -- onu lihtsalt nagu ei huvitaks miski, no ei lähe käima.
6 ... käisin hoopis teiste ratsutamist vaatamas. On vast rahvale hõljukid kätte jagatud!
5 ... kaks takistust sain tulevasel sündmuskohal ära hekitada. Mustal kastil on keskel veidi vasakul pehme ala peenikeste vitstega, mujal on jämedamad. See suur laud on päriselt ka suur ja kolmekuubine on lihtsalt kuri. Teisi ei jõudnud uurida.
4 ... tervisetõendi-asjaajamine. Kui keeruline on rahulikus galopis võhma teha? Võimatu. Aire lõi kaks puuduvat naela. Kas peab võistluse vastu?
3 ... skeem ei olnudki peas. Taipasin äkki keset galopivolti, et ma ei pea ju tuimalt nikerdama seal, vaid võib ka suurema energiaga põrgata. Traav on endiselt rohmakas.
2 ... ikka pole stardikaid. Kuidas ma niimoodi üldse ära arvan, mis päeval peab minema?
1 ... tuli ära see järjekord. Hakkabki hiljem kui esialgu ähvardatud. Hüppasin kolme takistust, panin sihtkõrgustest suuremad. Ajab nii pehmelt alla neid, et ei kuule ega tunne mitte midagi. Aga ajab. Dämit.
Start.
Ratsastuse-reede
Räige kuumus, parmuuputus, pearaputamine ja koperdamine. Täielik huvipuudus hobuse poolt. Madjakat polnud, aga oleks vist võinud soojendusse võtta, oleks saanud vähemalt parmegi peksta sellega. Sain ühelt kohtunikult allumise viie, aga siin polnud allumisega mingit pistmist. Ümber kukkumise pistmine oli hoopis, sest tobe ratsanik oli krihvid unustanud panna [viimased kaks võistlust olime teinud täies ulatuses krihvivabalt, sest maa töötas just parajalt hästi. Kui siis Olustveres tallist väljudes krihvipuudust märkasin, lootsin, et ehk veab siingi ilma välja, kuigi pinnas oli kuiv, sile ja kõva]. Vilets % (62), koht kusagil keskel.
Krossi-laupäev
Soojendusel nägi hobune eemal krossiasju, elavnes. Võiks isegi öelda, et hakkas jooksma. Vabatahtlikult. Täitsa hasarti läks kohe. Kross ise sujus isegi ootamatult hästi, kõigi nende trikikate kiuste. Algul pidi küll hoogu takka andma ja oleks võinud täpsemini roolida punktide kokkuhoiu mõttes, aga no ei, ei saa viriseda. See on siis see ala, mis Kollionule sobib. Joosta tahab, takistusi ei karda, hüppab ökonoomselt, igasugu bankettidel ja naljadel püsib püsti mingi vaevata. Ilm oli superkuum, pärast oli pikalt lõõtsutamist ja jahutamist. Mõlemal. Parmud ei lubanud rahus jalutada ka, igavene rapsimine ajas pigem närvi kui rahustas.
Parkuuri-pühapäev
Eriti totter ajaplaneerimine. Rada avati vaatamiseks alles pühapi hommikul kell 9, pool tundi pärast vet-chekki ja pool tundi enne võistluste algust -- ja sedagi madalal kõrgusel, kust puudus paar takistust ja veekraav. Miks ometi ei võinud õhtul juba, kui pulgad niigi püsti olid? Vetiks tuli krihvid maha keerata ja pärast kohe tagasi. Üks kadus saepurru. Need krihvid kaovad ju nagu teise dimensiooni, kui korra minema lipsavad. Kobasin kätega sodi kolm korda läbi, korra plastmassrehaga ja kaks korda metallist rehaga, enne kui kätte sain. Rets palavus ja õhupuudus. Lonkisime soojendusel üsna loiult ringi. Ajas mingit põlvepikkust alla. Kõrgemaid hakkas juba hüppama ka. Parkuuris püüdsin kurjaks ajada, aga päris head tunnet ei tulnud. Vahed ei sobinud ja ma ei osanud reguleerida ka (pärast nägin ühte ülemerelist mingit peentimmimist tegemas süsteemi vahel -- oh me pole kusagil sealkandis veel). Neli tuli maha, kole lugu. Räägiti, et ainult esimene takistus oli veidi madalam, ülejäänud täpselt mõõdus ja mõned üle ka. Ei lohuta eriti.
**************************************************************
Tehtud. See on nüüd tehtud. Midagi, millest paar aastat tagasi isegi päriselt unistada ei osanud, sest et Kuidas, Kellega ja Miks olid paksult tee peal ees. Võimalik, et ma isegi ei tahtnud nii kõrgele ronida, need takistused tundusid nii kohutavalt suured. Oleks vabalt võinud madalamal edasi lõbutseda. Nüüd tagasi vaadates oli kõik tehtav ja võimalik, noh mis, lapsedki said hakkama. See, et nüüd äkki niisugune uute tulijate tulv kõik ilusti hakkama sai, pisendab kuidagi minusuguse vanaka saavutust ka. Mis seal ikka kekata, kui ongi nii lihtne kogu see lugu. Tahaks pilte panna, aga pole veel midagi.
Juttu tahtsin ka rohkem panna, aga pole tuju. Vants-Kollionu saab nüüd veidi puhata ja mina pean välja mõtlema, mis edasi saab.
Ööbimiskoht, mida algul üles ei leidnud, sest kollane maja oli teise kohta jalutanud, kus külma vett oli topelt ja noored magasid hunnikus ja vähe vanemad meritähtedena laiutasid (vaevalt, et koduski nii saab) ja kus aknast avanes vaade udusele tiigile.
Pika seikluse lõppjaam. Andsin valida, kuhu tahab minna. Tahtis koju pissile.
**************************************************************
No comments:
Post a Comment