779. Tartumaal nakatunuid juurde ei registreeritud. Paranoia on siiski üleval. Oleks vaja rohkem jäätist süüa. Tegime tööl nalja, oli liiga usutav. Appi kui kõrini mul on nendest kodutöödest, miks mina neid üldse nii palju tagant sudima pean? Koolilaps laseb kuidagi liiga kergelt neil punasesse minna ja võlad kipuvad kuhjuma.
Tööjuure kaudu pakuti kuu aega tasuta keeleõpet. Muidugi lendasin peale. Valisin hispaania keele. Sellega mul pole varem kokku puutuda tulnud, välja arvatud mõnes laulus ära tuntavad sõnad ja 9gag, kus mõned väljendid korduvad. Estoy en casa esta noche. Hääldusega peab harjuma, siin kaovad ja muutuvad teised tähed. Õpikeskkond (speakly) on mu edges mitu korda kokku jooksnud ja vahel ei saa asjade tähendusi jooksvalt klõbistada, aga lingvistiga võrreldes tundub asi kuidagi interaktiivsem. Kui tõmbaks veel äpi ka, saaks kõnetuvastust kasutades ka hääldusi harjutada. Ütlevad, et kõigepealt õpetatakse levinuimaid väljendeid. Estas no son mis cosas. Seda läheb küll kogu aeg tarvis jah.
858. Udusem ilm on nii mõnus. Väliplatsi pinnas muutus tihedamaks ja hobused polnudki tolmused. Metsik lausa läikis. Tuul tegi Hiirekesele topeltjalad alla, oma osa andis ka sissetoomist ootav Z-Z, kes vaevu aias püsis. Ei jäänudki muud üle kui järjest galoppi ringitada, kuni rahu sai maapeale. Väga kaua ei läinudki. Siis alles sai ratsutama hakata ja oli täitsa tore.
961. Lõpuks tehti e-etteütlus järele. Seekord tundus kuidagi lihtsam, aga ikka tuli 1 viga. Ühes kohas oli valida, kas 2 mõttekriipsu või 2 koma, ma panin 1 kriipsu ja teise koma. Ega's muud kui jälle järgmist aastat ootama. Tänane tuul oli nii ränk, et loobusin trennist. Olin ju ennast õue registreerinud, aga tegu oli juba isegi töölt koju saamisega. Homme siis. 1 teeb siin juba vähemalt viiendat päeva oma geograafia kodutööd. Viimati teeb lausa suveni. Ja teine mässab vene keele kallal. Ma ei saanudki koolis selgeks, mis vahet on jehatj, pojehatj, jezditj. Praegu kasutan tuju järgi suvaliselt. Küll on hea, et ma pole koolilaps.
1039. Torm tegi päris kevadele lõpuks teed. Hüppasin Hiirekesega banketist üles -- sujuv ja just paraja jõuga hüpe oli, st ei pingutanud üle ega kobistanud ka. Lubasin maast natuke liblet otsida. Äkki õpibki nii, et keset murumänge võib äkki sööma kukkuda. E-võistluse tulem oli nii motti langetava kui tõstva mõjuga. Peaks veel rohkem nende jalavahetustega pusima. Praegu peab liiga palju eeltingimusi täidetud olema, et korralikud teeks. Kuna mul maas silmi pole, olen neid jalakaid lõhkemiseni harjutanud peegli ees ühes ja samas kohas. Seal juba hakkas tulema. Mujal kipub ikka sohki tegema. Nüüd ei saagi enam sees sõita, pean hakkama varju pealt vaatama. Metsik kardab varje. Seega nokk kinni, saba lahti. Pilvedega on võimeline korraks keskenduma, aga maapealne kontrollivahend on puudu. Päikesepaistes saaks vaadata, aga hobusel on lisapidurid küljes. Blöö.
1097. Panin platsile ühe paksudest postidest ja poolikust latist koosneva skinny. Hiireke tuli seda nii ilusti, rahulikult ja otse. See oli muidugi ürgmadal ka, aga ikkagi. Olen ta üle natuke uhke. Äkki ma olen liiga vähe uhke õnnestunud asjade üle, sest eeldan, et nad peavadki õnnestuma? Ja kui äkki ei tule, olen hämmingus. Hindelehed saabusid. See lühike jutt ei kompenseeri treeneripuudust, aga on ikkagi tohutult abiks. Kahju, et e-võistlusel kõri maha võeti, mulle see formaat meeldib. Just KS-na. See ala on vähemalt teoreetiliselt ratsa-aladest kõige ohutum, ei vaja tohutut platsiseadistust ja selle saab üles filmida kasvõi täitsa üksi, kaamera puki otsa ja valmis.
1149. Eriolukorda pikendatakse. Seega ei tule meil kindlasti seda KS võistlust, kus oli plaanis kaasa rapsida. Üldine pilt hakkab siiski muutuma, päris mitmes kohas on juba tervenenute hulk suurem kui uute haigete. Instas tehakse vetsurulli-väljakutset. Seal pole küll päriselt tähele pandud, milles iva -- algataja teeb, rullid käel, ka üleminekuid, mitte ei sõida niisama galoppi. Üks teine kord talli jõulukal tegid inimesed terve maneežiringi täis šampaklaasiga ja maha ei loksunud suurt midagi, kuigi nad polnud isegi harjutada saanud. Täna oli õues 20 soojakraadi ja tuul üritas platsipinnast minema pühkida.
1185. On olemas üks rootslasest piloot, peaaegu sadavana (päriselt ka, ainult paar aastat jääb puudu), kes Eestis käies kunagi suurteid ei sõida, vaid huvitavaid. Näiteks märkas ta kusagil põõsas ühte puu ümber ehitatud maja ja avaldas heameelt, et puud lihtsalt maha polnud võetud. Ta oskab nimetada meie ministreid ja naaberriikide omi, samuti üritab ta meile alati midagi eesti keeles öelda. Eelmine kord oli näiteks "suur palun". Selline nägu on endal ees, et kunagi ei saa aru, et kas ta teeb nalja või mitte. Tavaliselt teeb. Vist.
Hüppasime natuke. Pean midagi selle sukeldumise vastu välja mõtlema. Muidu on väga kerge eest, aga kui sukeldub, tahab mind ka kaasa võtta. Või äkki on mu kõhulihased kusagile peki sisse ära kadunud.
1207. Järgmisest nädalast kamandatakse tööl maskid ette. Huvitav, kas need on need kurikuulsad tolmumaskid?
1258. Võtsin boksiaknalt ämblikuvõrgud maha. Meenutasin E öiseid seiklusi, kui oli magama jäädes midagi otsaees tundnud, käega rehmanud ja seega ühe suure karvase ämbliku nurka lennutanud.
1304. Üle ilma on tuvastatud rohkem kui 1,7 miljonit nakatunut ja kes teab, kui palju neid tegelikult on.
1309. Nagu ikka nädalavahetuseti, numbrid eriti ei kasva. Mugavustsoonist lahkumine on jube lihtne, aga meie keerasime vindi kenasti põhja -- leidsime selle kõige ilgema ilma ja käisime krossiplatsi uudistamas. Põhjas oli peaaegu 3x külmem kui lõunas -- 3 kraadi "sooja" vs 8. Muidugi sadas ka vihma ja puhus riideid läbiv tuul. Nii ilus! Plaani erilist polnudki muud, kui lihtsalt vaadata ja natuke ka ehk ronida bankette mööda ja veeauku, võib-olla ka ületada paar kõige madalamat asja. Keegi ei tahtnud muidugi uskuda, et Hiireke na eluvõõras algaja on, öeldi, et "nii räägivad nad kõik". Näitasime siis natuke külg ees kalpsamist, suvalises suunas minemakappamist, kõrgushüppeid üle minipulgakeste ja muidugi eriti uhket leivanumbrit -- pooltel jalgadel seismist. Seda siis veeloigu ees, kuigi see vesi ise lõpuks enam hirmus polnud, aga ikka oli vaja kusagile mujale trügima hakata.
Õhtul vaatasime järele "Valu ja hiilgust", milles Banderas pilves sõnaosavat vanameest mängis. Olin täiesti ahvivaimustuses, kui kohe alguses taipasin, et saan aru päris paljudest sõnadest. Nad rääkisid hispaania keeles. Oskasin isegi ära arvata seni tundmatute sõnade tähendusi. Olen Speaklyga hispaania keelt õppinud nüüdseks umbes 2 nädalat ja ta väidab, et saan hakkama 22%-ga ettetulevatest olukordadest. Seda ma muidugi ise ei oska hinnata, aga äge on ikka.
See TP challenge ei anna ikka rahu. Ega see TP ometi mõni mänguasi ole, mööda ilma laiali loopida. Seepärast kuhjasime hoopis jäätisekarpe. Tulemus on näha siin: Laura's challenge. Tuul oli muidugi jälle kõva ja tahtis karpe endale, enne oli neid tervelt 6. Üks teine päev lähen ise ka tanki. Isegi kui väljakutsetevajadus on mõneks ajaks täiesti rahuldatud eelmise aasta pärast. Või on asi selles, et Kollionuga võrdväärse mängukaaslase leidmine polegi nii lihtne.
Tuli lumega päev, aga plats oli pehme. Kontrastne. Hiireke oli nagu tarkusepulbriga pihta saanud. Krossiplatsi kõrval oli meie kohalik lugu -- isegi kõige lume ja asjadega -- väga tavaline äkki.
1434. Lastel ei tulegi see aasta kuuldavasti eksameid. Ühel peaks ka lõpupidu olema, aga kas on? Ilma kohta öeldakse, et keegi on Vivaldi aastaajad ketrama unustanud. Tõesti, ühel hetkel sajab lund, siis lörtsi või vihma. Puhub-ei puhu ja kohe otsa särav päike ja soe. Metsikuga käisime sadulata ja kummikutega niisama natuke liiklemas, no ei jaksa tundide kaupa varustust muda alt välja rookida.
Löga ei olnud reedeks kusagile kadunud, läksime siis hoopis ringile. Päike paistis ja... nohja siis arvas Draakon, et tema koeramajast igatahes mööda ei lähe. Tegi hoopis kiirpöördeid kodu poole. Hiireke vaatas hämmeldunult pealt ja hakkas ka pöörlema. Kaua ta ei viitsinud, kappas künkasse ja mööda sest kollimajast. Ja siis ta hakkas. Horisontaalrahe. Peksis näkku nagu nõeltega ja mul oligi päris mure, et kas pärast peab lapiga näost verd kokku lükkama. Hobused rühkisid ikka edasi, kuigi üldse polnud näha, mis suunas. Uh, kui valus oli... Rahe moondus lumeks ja järjekordne trenn sai lõppeda kontideni läbi märjutatult.
1512. Oli isegi imelik metsavahele minna, sest taevast ei tundunud midagi alla sadavat. Tegin video ka, aga ei saa avaldada, kuna enne tuleb sinna piiks peale monteerida. Ega seal just päris roppusi olegi, aga ikkagi.
Mask on näos, isegi kui võtan ta pärast tööd kohe maha. Ebameeldiv. Hiireke-hobuke on ülemeelik. On hakanud lihtsalt suvaliselt ümber pöörama ja teisele poole minema. Ja kui murul millelegi "hirmsale" lähenema hakkab, kihutab täie hooga minema. Kõige sellise jooksmisega on ka rippuv kõht kusagile ära kadunud. Ilus, palju ilusam on ta nüüd, aga ta on veel palju enamaks võimeline. Kui just ogaraks ei jookse. Tänagi oli just tubli ära olnud ja korjasin platsilt ühe mini-skinny ära, millest äsja ilusti üle oli kalpsanud. Ronisin peale tagasi, et lähme muru taga ajama. Aga ei. Algul tegi ümberpöördu ja siis jooksis üldse minema. Lubasin muidugi ja aitasin natuke tagant ka. Ja niimoodi mitu korda. Kes see jaksab nii pikki trenne teha, noh! Ebakindel on see Hiireke, pean talle kuidagi selgeks tegema, et ta pole söögiks.
Kell on pool kaks öösel. Ilmub teisest toast pesamuna, tahab jopet.
-- Pean T-ga rääkima.
-- ??
-- Aga esmalt on mul vaja panna müts pähe.
Einoh, tegelikult loogiline, T on rõdul ja püüab kooliwifit, aga see on üks väga vaevaline üritus, kuna H on teinud sama nimega kohaliku hotspoti, mis võrgupüüdja endale meelitab. Trikk on selles, et see hotspot on seadistatud iga MB tagant kinni minema. Elu ITiga ja isepäiste lastega. Aga mis seal ikka, kirjutan kohe üles ja katsun magama jääda.
Tööl on palju draamat ja öine uni on kuidagi lühikeseks kuivanud, kui muremõtteid 9gagiga hajutan. Küll see 9gag ikka on hea uudiste allikas, peaaegu kõigi maade rahvad panevad omi vaatenurki ja tähtsad uudised moonutatakse kiirelt pilapiltideks. Ulme inimesi ikka leidub, kui nad just näitlejad pole. Kahjuks suure tõenäosusega ei ole. Proovisin Hiirekesega sõita tugevama sääre ja ratsmega. Hirmus tülikas, mulle meeldiks vähemaga, aga Hiirekesele nagu täitsa sobis. Justkui uskus mind rohkem. Annan talle nüüd veidi puhkust ja siis kihutame jälle.
Lennutasin Hiirekest kordel. Minu täiesti erapoolik tähelepanek-- ta on nii ilus.
Kellegi laps oli meetrikõrgune pehme roosa muna. Jäsemeteta, aga nägu oli täitsa olemas. T, mu kunagine pinginaaber hullas ja laamendas ringi nagu GTA-s. Mul tekkis eetiline dilemma: kui on uni, kas siis ikka võib kõike teha, mis pähe kargab? Sattusin paljude ustega majja (korduv motiiv), kus muidugi uksi avama hakkasin ja uurima. Ühes hõisati vastu -- ohhoo, tore, et tulid, juba ootasin. Siin üks heategevuslik projekt ootab tegemist. Palju käsitööd, millest osa oli ristpistes. Mõtlesin hetke ja tegin sääred. See töö oleks võtnud paar nädalat, aga mul ju ainult hommikuni aega. Mõne ukse taga tundus olevat suletud pood. Ühes müüs talliperenaine Eevi (khm :)) komme.
Tegime pulgatrenni, latiread pööretega ja T-G üleminekutega. Oli kohe täitsa tõhus, ma arvan. Kas hobune ka? Mu parem jalg on vist hoopis makaron. Oh ja -- amigo-enemigo! Kas pole taaskord geniaalne paar hispaania keeles! Nagu ka tia-tio (tädi-onu), nina-nino (poiss-tüdruk), hermana- hermano (õde-vend). Vaimustus jätkub.
Nohja muidugi sai järgmisel päeval keelevärgi pakett otsa. Kuu aega sai nii kiiresti täis. Ei teagi, millega ja kuidas jätkata. Jõudsin hinnanguni, et peaksin saama 46%-l ettetulevatest olukordadest hakkama. Mängin vanu mänge, Minesweeperi experdi saan jälle vahel alla 100sek tehtud. Ja Lines jookseb, 1 vanadest lemmikutest. Ja kuulan Pink Floydi (YT kuldne reegel kehtib endiselt, et isegi geniaalsed asjad saavad u 4% allapoole näitavaid pöidlaid, isegi kui ükskõikmis. Kui on rohkem vastalisi, siis on sellel ka selge põhjus). Paistab, et kuigi talve polnud, ei tule ka kevad kuidagi peale. Lihtsalt ei lähe roheliseks. Aina pruun. 1 meie perest on nüüd testitud, ei ole kuulsat viirust. Antikehasid ei mõõdetud, kuigi see oleks ka huvitav olnud.
See teistmoodi tegelikkus, kus 3 tükki istuvad omaette ja kõik räägivad midagi vahepeal, aga mitte omavahel. Kõigil on omaette virtuaalsed kogunemised, koolitund või koosolek.
Kütuse hind kukkus 0.999-sse liitrist. Teadaolevaid nakatunuid on natuke alla 1700 ja teisest maist tohib jälle sportima hakata.
1149. Eriolukorda pikendatakse. Seega ei tule meil kindlasti seda KS võistlust, kus oli plaanis kaasa rapsida. Üldine pilt hakkab siiski muutuma, päris mitmes kohas on juba tervenenute hulk suurem kui uute haigete. Instas tehakse vetsurulli-väljakutset. Seal pole küll päriselt tähele pandud, milles iva -- algataja teeb, rullid käel, ka üleminekuid, mitte ei sõida niisama galoppi. Üks teine kord talli jõulukal tegid inimesed terve maneežiringi täis šampaklaasiga ja maha ei loksunud suurt midagi, kuigi nad polnud isegi harjutada saanud. Täna oli õues 20 soojakraadi ja tuul üritas platsipinnast minema pühkida.
1185. On olemas üks rootslasest piloot, peaaegu sadavana (päriselt ka, ainult paar aastat jääb puudu), kes Eestis käies kunagi suurteid ei sõida, vaid huvitavaid. Näiteks märkas ta kusagil põõsas ühte puu ümber ehitatud maja ja avaldas heameelt, et puud lihtsalt maha polnud võetud. Ta oskab nimetada meie ministreid ja naaberriikide omi, samuti üritab ta meile alati midagi eesti keeles öelda. Eelmine kord oli näiteks "suur palun". Selline nägu on endal ees, et kunagi ei saa aru, et kas ta teeb nalja või mitte. Tavaliselt teeb. Vist.
Hüppasime natuke. Pean midagi selle sukeldumise vastu välja mõtlema. Muidu on väga kerge eest, aga kui sukeldub, tahab mind ka kaasa võtta. Või äkki on mu kõhulihased kusagile peki sisse ära kadunud.
1207. Järgmisest nädalast kamandatakse tööl maskid ette. Huvitav, kas need on need kurikuulsad tolmumaskid?
1258. Võtsin boksiaknalt ämblikuvõrgud maha. Meenutasin E öiseid seiklusi, kui oli magama jäädes midagi otsaees tundnud, käega rehmanud ja seega ühe suure karvase ämbliku nurka lennutanud.
1304. Üle ilma on tuvastatud rohkem kui 1,7 miljonit nakatunut ja kes teab, kui palju neid tegelikult on.
1309. Nagu ikka nädalavahetuseti, numbrid eriti ei kasva. Mugavustsoonist lahkumine on jube lihtne, aga meie keerasime vindi kenasti põhja -- leidsime selle kõige ilgema ilma ja käisime krossiplatsi uudistamas. Põhjas oli peaaegu 3x külmem kui lõunas -- 3 kraadi "sooja" vs 8. Muidugi sadas ka vihma ja puhus riideid läbiv tuul. Nii ilus! Plaani erilist polnudki muud, kui lihtsalt vaadata ja natuke ka ehk ronida bankette mööda ja veeauku, võib-olla ka ületada paar kõige madalamat asja. Keegi ei tahtnud muidugi uskuda, et Hiireke na eluvõõras algaja on, öeldi, et "nii räägivad nad kõik". Näitasime siis natuke külg ees kalpsamist, suvalises suunas minemakappamist, kõrgushüppeid üle minipulgakeste ja muidugi eriti uhket leivanumbrit -- pooltel jalgadel seismist. Seda siis veeloigu ees, kuigi see vesi ise lõpuks enam hirmus polnud, aga ikka oli vaja kusagile mujale trügima hakata.
Õhtul vaatasime järele "Valu ja hiilgust", milles Banderas pilves sõnaosavat vanameest mängis. Olin täiesti ahvivaimustuses, kui kohe alguses taipasin, et saan aru päris paljudest sõnadest. Nad rääkisid hispaania keeles. Oskasin isegi ära arvata seni tundmatute sõnade tähendusi. Olen Speaklyga hispaania keelt õppinud nüüdseks umbes 2 nädalat ja ta väidab, et saan hakkama 22%-ga ettetulevatest olukordadest. Seda ma muidugi ise ei oska hinnata, aga äge on ikka.
See TP challenge ei anna ikka rahu. Ega see TP ometi mõni mänguasi ole, mööda ilma laiali loopida. Seepärast kuhjasime hoopis jäätisekarpe. Tulemus on näha siin: Laura's challenge. Tuul oli muidugi jälle kõva ja tahtis karpe endale, enne oli neid tervelt 6. Üks teine päev lähen ise ka tanki. Isegi kui väljakutsetevajadus on mõneks ajaks täiesti rahuldatud eelmise aasta pärast. Või on asi selles, et Kollionuga võrdväärse mängukaaslase leidmine polegi nii lihtne.
Tuli lumega päev, aga plats oli pehme. Kontrastne. Hiireke oli nagu tarkusepulbriga pihta saanud. Krossiplatsi kõrval oli meie kohalik lugu -- isegi kõige lume ja asjadega -- väga tavaline äkki.
1434. Lastel ei tulegi see aasta kuuldavasti eksameid. Ühel peaks ka lõpupidu olema, aga kas on? Ilma kohta öeldakse, et keegi on Vivaldi aastaajad ketrama unustanud. Tõesti, ühel hetkel sajab lund, siis lörtsi või vihma. Puhub-ei puhu ja kohe otsa särav päike ja soe. Metsikuga käisime sadulata ja kummikutega niisama natuke liiklemas, no ei jaksa tundide kaupa varustust muda alt välja rookida.Löga ei olnud reedeks kusagile kadunud, läksime siis hoopis ringile. Päike paistis ja... nohja siis arvas Draakon, et tema koeramajast igatahes mööda ei lähe. Tegi hoopis kiirpöördeid kodu poole. Hiireke vaatas hämmeldunult pealt ja hakkas ka pöörlema. Kaua ta ei viitsinud, kappas künkasse ja mööda sest kollimajast. Ja siis ta hakkas. Horisontaalrahe. Peksis näkku nagu nõeltega ja mul oligi päris mure, et kas pärast peab lapiga näost verd kokku lükkama. Hobused rühkisid ikka edasi, kuigi üldse polnud näha, mis suunas. Uh, kui valus oli... Rahe moondus lumeks ja järjekordne trenn sai lõppeda kontideni läbi märjutatult.
1512. Oli isegi imelik metsavahele minna, sest taevast ei tundunud midagi alla sadavat. Tegin video ka, aga ei saa avaldada, kuna enne tuleb sinna piiks peale monteerida. Ega seal just päris roppusi olegi, aga ikkagi.
Mask on näos, isegi kui võtan ta pärast tööd kohe maha. Ebameeldiv. Hiireke-hobuke on ülemeelik. On hakanud lihtsalt suvaliselt ümber pöörama ja teisele poole minema. Ja kui murul millelegi "hirmsale" lähenema hakkab, kihutab täie hooga minema. Kõige sellise jooksmisega on ka rippuv kõht kusagile ära kadunud. Ilus, palju ilusam on ta nüüd, aga ta on veel palju enamaks võimeline. Kui just ogaraks ei jookse. Tänagi oli just tubli ära olnud ja korjasin platsilt ühe mini-skinny ära, millest äsja ilusti üle oli kalpsanud. Ronisin peale tagasi, et lähme muru taga ajama. Aga ei. Algul tegi ümberpöördu ja siis jooksis üldse minema. Lubasin muidugi ja aitasin natuke tagant ka. Ja niimoodi mitu korda. Kes see jaksab nii pikki trenne teha, noh! Ebakindel on see Hiireke, pean talle kuidagi selgeks tegema, et ta pole söögiks.
Kell on pool kaks öösel. Ilmub teisest toast pesamuna, tahab jopet.
-- Pean T-ga rääkima.
-- ??
-- Aga esmalt on mul vaja panna müts pähe.
Einoh, tegelikult loogiline, T on rõdul ja püüab kooliwifit, aga see on üks väga vaevaline üritus, kuna H on teinud sama nimega kohaliku hotspoti, mis võrgupüüdja endale meelitab. Trikk on selles, et see hotspot on seadistatud iga MB tagant kinni minema. Elu ITiga ja isepäiste lastega. Aga mis seal ikka, kirjutan kohe üles ja katsun magama jääda.
Tööl on palju draamat ja öine uni on kuidagi lühikeseks kuivanud, kui muremõtteid 9gagiga hajutan. Küll see 9gag ikka on hea uudiste allikas, peaaegu kõigi maade rahvad panevad omi vaatenurki ja tähtsad uudised moonutatakse kiirelt pilapiltideks. Ulme inimesi ikka leidub, kui nad just näitlejad pole. Kahjuks suure tõenäosusega ei ole. Proovisin Hiirekesega sõita tugevama sääre ja ratsmega. Hirmus tülikas, mulle meeldiks vähemaga, aga Hiirekesele nagu täitsa sobis. Justkui uskus mind rohkem. Annan talle nüüd veidi puhkust ja siis kihutame jälle.
Lennutasin Hiirekest kordel. Minu täiesti erapoolik tähelepanek-- ta on nii ilus.
Kellegi laps oli meetrikõrgune pehme roosa muna. Jäsemeteta, aga nägu oli täitsa olemas. T, mu kunagine pinginaaber hullas ja laamendas ringi nagu GTA-s. Mul tekkis eetiline dilemma: kui on uni, kas siis ikka võib kõike teha, mis pähe kargab? Sattusin paljude ustega majja (korduv motiiv), kus muidugi uksi avama hakkasin ja uurima. Ühes hõisati vastu -- ohhoo, tore, et tulid, juba ootasin. Siin üks heategevuslik projekt ootab tegemist. Palju käsitööd, millest osa oli ristpistes. Mõtlesin hetke ja tegin sääred. See töö oleks võtnud paar nädalat, aga mul ju ainult hommikuni aega. Mõne ukse taga tundus olevat suletud pood. Ühes müüs talliperenaine Eevi (khm :)) komme.
Tegime pulgatrenni, latiread pööretega ja T-G üleminekutega. Oli kohe täitsa tõhus, ma arvan. Kas hobune ka? Mu parem jalg on vist hoopis makaron. Oh ja -- amigo-enemigo! Kas pole taaskord geniaalne paar hispaania keeles! Nagu ka tia-tio (tädi-onu), nina-nino (poiss-tüdruk), hermana- hermano (õde-vend). Vaimustus jätkub.
Nohja muidugi sai järgmisel päeval keelevärgi pakett otsa. Kuu aega sai nii kiiresti täis. Ei teagi, millega ja kuidas jätkata. Jõudsin hinnanguni, et peaksin saama 46%-l ettetulevatest olukordadest hakkama. Mängin vanu mänge, Minesweeperi experdi saan jälle vahel alla 100sek tehtud. Ja Lines jookseb, 1 vanadest lemmikutest. Ja kuulan Pink Floydi (YT kuldne reegel kehtib endiselt, et isegi geniaalsed asjad saavad u 4% allapoole näitavaid pöidlaid, isegi kui ükskõikmis. Kui on rohkem vastalisi, siis on sellel ka selge põhjus). Paistab, et kuigi talve polnud, ei tule ka kevad kuidagi peale. Lihtsalt ei lähe roheliseks. Aina pruun. 1 meie perest on nüüd testitud, ei ole kuulsat viirust. Antikehasid ei mõõdetud, kuigi see oleks ka huvitav olnud.
See teistmoodi tegelikkus, kus 3 tükki istuvad omaette ja kõik räägivad midagi vahepeal, aga mitte omavahel. Kõigil on omaette virtuaalsed kogunemised, koolitund või koosolek.
Kütuse hind kukkus 0.999-sse liitrist. Teadaolevaid nakatunuid on natuke alla 1700 ja teisest maist tohib jälle sportima hakata.
No comments:
Post a Comment