Tööl sai eile küll lausa lapsikult rõõmus olla, kui tossumasinaga kaks vaakumilekke asukohta kindlaks sai tehtud. Ühtlasi tühistas see eelmised diagnoosid ja päästis tühja töö eest (peaaegu oleks hakanud vales kohas tihendit vahetama). On olemas ka heli nähtavaks tegemise seade, mis ilmselt ka oleks abiks olnud, aga seda meil muidugi käepärast polnud ega ilmselt hakkagi olema. Kellel see 20k raha ikka niisama kusagil tuulutada vedeleb.
Korraks oli soe ja sääsed ja nüüd siis nädal talve. Külm On. Mõnes kohas uus lumigi. Pean homme valima jooga ja ratsutamise vahel, mõlemat ei saa. Võibolla tahabki hobuke lisapäeva puhkust? Viimane trenn oli Vapramäel, üles-alla. Väljaspool metsa oli praame sadamasse lukustav tuul ja kosetrenn jäi lume pärast äragi, aga meil ei häda midagi. Sain ronimisvideo tavatu nurga alt ja -- no on kole, kuidas esijalad maasse kaevuda üritavad [see in IG-s; teise nurga alt ja naljakam on YT-s]. Ja siis me läksime endise veski juures üle puusilla. Tuleb tunnistada, et enne toimusid ka läbirääkimised. Mnjah, rääkimised... Hiireke ei taha enam treikusse minna, vajab järjest pikemat veenmist. Ega ta kusagile ära jooksegi, lihtsalt ei taha minna ja vahel väriseb kann ka. Ilmselt tahab autoga sõita, mitte karbis koliseda, aga kust ma selle võtan...
Kosel on boksid täis müüdud, tõotab tulla suur kogus rahvast.
Pealtnägija nägi kõik ära, Hiire ja Metsiku ja mõlema ratsanikud. Polnud millegipärast peategelased siiski.
Kosele lubati nädal enne võistlusi harjutama -- olin kohe käpp, kuna tühjalt peale lennata on liiga hirmus. Millegipärast tuli ikkagi kraavid uuesti ära õppida ja kuigi pärast võis neid kasvõi sammust kalpsata, oli enne ikka vaja nalja teha. Kui naljaks lugeda püstitõusmist, ümberkeerdu ja võssa tagurdamist.
Nädala saavutus oli silorulli püsti ajamine. Kahekesi, aiapostide abiga. Alguses tuli sentimeetri kaupa ja kordamööda aiaposte järjest põhja alla nügida ja lõpus kahe kangiga temp ära teha. Oli rahuldustpakkuv. Paar päeva enne oli H kaks rulli kohale treilerdanud ja mingi trikiga need ka üksi maha laadinud, motoriseeritud abita, kuigi need seisid ju otsa peal, mitte külili. Ütles, et füüsikat kasutades. Kuna tal kulus selleks kaks tundi ja ma olen proovinud silorulli üksi "liigutada", siis ma arvan, et põhiline abivahend oli meeleheide. [hiljem: lugu M-ga jagades läks ta kohe katsele ja otse loomulikult jaksas üksi selle rulli kummuli keerata. Kiuste, ma arvan]
Sama teed läbides võib kogemus olla sootuks erinev. M ütleb, et tema loomi ei näe, et kardavad bemmu läbilõikavaid esisilmi ja püsivad peidus. Mul seiklevad karjakesi igasugused ees. Ja kui ükspäev hilja peale jäin, tuias kaks kährikut teel. Kiiret ei kuhugi, mõlemad keskelt täitsa ümmargused.
Poiste kari tegi just trenni, kui talli saabusin. Nii ilusad spurdid ja põiked, lausa lust vaadata. Trenni jaoks palju vurtsu alles ei jäänud ja KS sadulaga oli üldse nigel istuda, kohe nagu üldse ei toimi see praegu. Sõitsin siiski skeemi läbi ja ses mõttes oleme äkki nv-ks valmis. Täna peaks midagi hüppama ka. Lubatakse suurt sooja ja ratsutamisele see kaasa üldse ei aita. Uimastab hobuseid jube tõhusalt, kui niimoodi äkki peale langeb. Saapaid mul ka pole enam/veel, mõlemal läksid lukud katki nagu kokkulepitult. Poolsaapad on rääbised ja chapsid pole esinduskõlbulikud. Paljajalu ei tohi. Nja.
Sain saapad. Nr 44! Aganoh, ma pigem enam numbreid ei vaatagi, cm-d räägivad täpsemalt. Herpesepaanika. Hüppasin siiski, kuigi võistlus võib sootuks ära jääda. Peaks hobusel laka poole lühemaks võtma, et ta seal vaiba all üle ei peaks kuumenema. // Kukus lükatigi TS SMV sügisesse.
James lahkus. Nii... ootamatu, kuigi ta oli pikalt ja raskelt haige. Et ongi äkki täitsa kõik.
Kose pole veel lukus, aga ärakukkujaid on juba peaaegu 20. Soomlasi pidi tulema miljon ja sellest pidi saama üks megaüritus, aga kisub sinna suunas, et pigem ei. Virmalisi ka ei. Nad olid, aga pilved olid ka.
T2 peaks olema kooli lõpetamisega lõpusirgel. Veel on teha mata eksam. TÜ akadeemilise testi tegi ka. Seal on mingi eriline punktiarvestus ja edu ei pea sugugi see saavutama, kes rohkem ülesandeid ära lahendab. Midagi sellist, et kui 1 ül tehtud, saad järgmise. Kui oli õige, saad keerulisema, ja kui oli vale, siis lihtsama. Vist nii. Igatahes kõige rohkem saadi 88p ja T2 sai 85. Pole paha. 35. koht 5k+ rahva hulgast.
Kosele jäi lõpuks 23 startijat (-50 soomlast ja -45 kohalikku). Tegin ka pika sõidu, Koselt kaugemalegi, aga hobuseta. Oli vaja mõned sugulased üle vaadata. Olin kusagil suures ratsakeskuses, kus rahvarohked võistlused pooleli. Mina pidin startima ühe punase märaga, kelle panin valmis, aga boksi uks oli lahti. Turvalisem oleks see kinni panna, mõtlesin, ja ta tegi sääred. Läksin otsima. Platsil oli kaks hobust pikali, tõmblesid seal, neid üritati jalule saada mingite nööride abil. Saadi, tudisesid seal. Otsisin oma hobust mööda lõputuid boksiridu, ei midagi. Tulid uued tänavad, väliplatsid, tallid, aga ma ei leidnud. Stardiaeg lähenes halastamatult, ehk oli isegi möödas juba.
Ega need prillid midagi tarka ära teinud. Ilma on mugavam ja lihtsam, isegi kui vahel ei näe kaugele ega lähedale. See pimedus on mingil määral varieeruv. Silmade kissitamine aitab ja need teised trikid nagu läbi pisikese augu vaatamine. Videotöötlus on jaburalt osav.
Tööl pidi tulema Pildistamine. Pakuti välja 2 päeva. Kalender ütles, et mõlemad on ebasoodsad. Mul see tsükkel on pärast viimast suuremat sündmust tohutu lühike, 21 vana 28 asemel ja tõenäosus üritusi ära käkkida sellevõrra suurem. Nüüd siis ootas kannatlikult mõne lisapäeva, et alata 3 tundi enne üritust. Pildistajate jaoks oleme kõik ühed kartulid, aga iseenda kohta teab ju igaüks, et ta mõni päev on ilusam kui teine. Miks siis mitte küsida, et mis päev parasjagu on -- kehvemaid võiks ju kuidagi tagant aidata. Mingid universaalsed ilureeglid võiks nagu olla... või mine sa tea. Hiljuti oli moes endale sinised silmaalused värvida, väsinud look. Ja siis 1 end hoolikalt "naturaalseks" värvinud jaapanlanna joonistas silmaalused pelmeenid, valge joonega. Moevärk on keeruline.
Marvan, et läbi saab see s.
Sattusin lugema ERL koolitusmaterjale. Teemad, nii tundub, on enamvähem kaetud. Mingid väited kõlavad absoluutsena, aga ehk ei oleks tarvis (näiteks kumb panna enne -- sadul v valjad). Ja siis mingid teised pole õiged, näiteks et kuhupoole on hobune painutatud pöördel esiotsal. See on pmst algaja inimese või hobuse esimene samm külgsuunas ja mingit liikumise suunalist painet kindlasti ei taha. Ehk siis päriselt peaks ta olema sääre eest astumine nii, et esiots tammub kohal. Ehk siis paindeta, aga asetub kergelt liikumise vastassuunas. Toimetamise puudumisest üldse ei hakkagi. Ämbrite kaupa trüki-, ühildumise, loogika- jm vigu.
Kui külm üks tuul olla võib! Aga ring kutsus. Hobust kutsus rohelus. Muudkui tiris nägupidi maha ja kussa keelad, kui see nii mahlane välja nägi. Sööks isegi, kui muruvoor oleks, mitte om-nom-nomnivoor.
3V online koolitus on nüüd läbi, lõppes 2 salaja paigaldatud testiga, mis tuli enne kuu lõppu ära teha. Ei mingeid hoiatusi või vihjeid, et nüüd tuleb startida. Igaks juhuks käisin aeg-ajalt piilumas, ja noh! Esimeses läks küll lollisti, et 2 küsimusel olid vastused valeks veerenud. Ei pannud tähele, et kas täpid jäid lõpus ka nende valikute ette, mis enne tegin -- edasi kerides võib vahel juhtuda, et rullid tuksi asjad. Phäh. Ja siis see teine test. Pealkiri ütles, et see on kohtunike ja TD teemaline, aga päriselt vist rohkem selgeltnägemise. Ei saanud küsimustestki aru, kuis siis veel vastuseid ära arvata? Näiteks et "other penalties in dressage". Ei mingit sissejuhatust, et millega võrreldes teised.
Pain ennast kestvuse tutvumisklassi kirja. Kui niikuinii tahan metsavahel tuiata, siis miks mitte ettemääratud rada pidi. Vahel oleks huvitav ka eksimata joosta. Äkki eksime siiski? Pulssi ei ole üldse lihtne abivahenditeta mõõta. See lõuaalune mugav koht ei püsi paigal, kui hobune peadpidi muudkui murusse kukkuda tahab. Stetoskoop on mul ka, aga seda ma kardan kasutada, kuna see peksab kõrvad sassi.
Ilmaradar ütles, et ratsutamiseks on tund aega ja siis pühib läänest itta veerev vihmarull meist ka üle. Ka tuul hoiatas, aga võibolla oli tal hoopis missioon hobused liikuma saada. Lapsi pudenes hobuste otsast ja hobused kihutasid ringi, Metsik sealhulgas. Ta oli nii ilus...
Mõõtsin kokku, et ükspäev oli samm 6 km/h, traav 12 km/h, galopp 18 km/h. Kõik olid rahulikud sellised. Kestma peab keskmise kiirusega 8-16km/h ja minu valitud kõige lühema maa puhul tähendab see 1:57 - 3:45 lubatud aega ja seda, et sammus ei jõua ja ainult galopis oleks liiga kiire. Traav peaks ilusti sobima. Kas seal on kilomeetrimärgid ka? Teeks jooksu ja vahepeal jalutaks vist. Praegu arvan nii, aga ei tea ju. Mitu tundi jutti olen hobuse otsas olnud küll, orienteerudes ja ratsaväe mängudel näiteks.
No comments:
Post a Comment