Hommikul käisime Gambiga metsas. Oli tume ja raske nagu ikka
enne äikest. Leidsime paar uut rada ja üks neist lõppes väravatega
(vabandust, värava taga olijad, kõigile teile mahajäänud kingitus
ilmselt ei meeldi). Mets on hea koht küljenduste õppimiseks.
Oma miljon korda veel -- ja tulemus on täiuslik ;)
Metsik sai teist korda elus sadula selga, aga seekord lisandus korde.
See tähendas, et piits tuli kohe kaasa võtta, mis tähendas
kätele vähem vabadust. Kordeaia ust ei saanud kinni panna.
Korde läks sadula taha, metsik kiirelt ukse suunas, tõmbas mu
põlvili maha ja -- jäi seisma, uks vabadusse nina ees. Väga
ootamatu ja meelitav käitumine tema poolt. Paraku põhjendub ilmselt
suuliste (ka nende pehmete) tugeva mõjuga harjumatule suule.
Seekord olid hüpped kõrgemad ja rahunemine kiirem. Paar ringi
ja korras oligi. Jooksis uhkelt ühele ja teisele poole, kuni tuli ise mu
juurde. Selliselt tuli esimest korda üldse. Varem olin algataja mina
ja temal iga närv viimseni pingul. Ka hiire aevastus lennutas ta
kõrgele õhku. Nüüd siis tuli ise ja me läksime hoopis koju seepeale.
Seal on emane hallitriibuline kahe ja poole kuune kassipoeg
ära anda.
No comments:
Post a Comment