B

Bacchus, unistuste linalakk.

Baltijets, tulesädemest hüppekas. Ükskord ei olnud Juku sõitjat kohal ja kui ponid olid jagatud (mina pääsesin seekord), loeti äkki tema nimi ette. Krabasin kiirelt võimalusest kinni. Keegi, kes oli Azimuti saanud, proovis minuga ära vahetada, aga ma ei võtnud üldse vedu -- ma polnud Jukuga kunagi sõitnud ja pealegi oli ees üks mu esimesi platsilkäike. Jackpot, ma ütleksin. Juku osutus kergeks, kuulekaks ja osavaks. Ma sain esimest korda elus proovida traaviküljendusi ja jalavahetusi. Milline elamus!
Palju aastaid hiljem, kui Juku enam suures spordis ei osalenud (ta oli siiski vahepel keset pensioni Pillele järjekordse meitsritiitli toonud), tegeles temaga Triin. Kuna Juku tahtis värsket õhku saada (hobused muidu päevad otsa boksides, välja sai vaid trenniks), siis saime neljakesi mõned korrad mere ääres käia, Triin ja Juku, mina ja Notsu. Mõnus oli...

Balkan, kõige koledam hobune. Ei, tegelikult ma ei ütle kergelt ühegi hobuse kohta kole, aga tema oli seda ikkagi. Juhm nägu, igavad silmad, kõver nina, teravad loppis ninaaugud, pikad pulkhambad. Arvatavasti ei meeldinud mulle lihtsalt tema nägu ja tõenäoliselt polnud ta kehal midagi viga.

Baltimor. Suur punane siilikaga hobu. Mäletan üht trenni Veska platsil. Vaatasin ühele poole: Kersti kukkus Baltimori otsast. Vaatasin teisele poole: Triin kukkus Hiirese otsast. Mõlemad ilusti korraga nagu kokkulepitult. Aga nad olid head sõbrannad ka. Hiljem ei kukkunud Kersti enam kusagile, sõitis Baltimoriga sadulatagi.

Broom. Väiksemat sorti musta värvi koolihobune, oskas elemente väikese auhinnani.

Breik. Valgete märgistega raudjas. Müüdi Soome.

Brigitta, raudjas valge lauguga mära. Ühel Volvo WC-l oli just kuldpunane Brigitta mu kadrillihobuseks. Ta oli ilus ja hästi ratsastatud (Pilli käe alt tulnud?), aga mitte just imehobune. Tavaelus oli ta kange kaelaga grupihobune. Tegelikult muutus ta tagant peale sõites väga pehmeks ja kergesti juhitavaks.

Black Uhuru. Tõlkes "must vabadus". Kerge väike tumekõrb täisvereline. Margiti möllata. Tuli koos Memory Lane'iga.

Baltija. Pille elu hobune. Hüppas, mis mühises, aga Jüri pidi takistusest eemale astuma, muidu kartis. Tavalisi maalatte võttis ka kui keerulist takistuste süsteemi, ei mingit niisama jalutamist. Tal oli laudjal ka "hüppemuhk". Tõelise mära kombel lubas ta end puudutada vaid teatud isikutel ja teatud moel. Baltija väsis väga ära, kui Bingot ootas. Nimelt ei heitnud ta kogu ootamise ajal kordagi pikali. Vahel tal jalad lausa värisesid all. Kardeti, et äkki ta ei peagi vastu. Üks jube legend räägib, et Pille sai Baltija lõpust teada, kui temalt küsiti, kas tahab Baltija nahka endale.
Meie igatahes uskusime, et Pille ei teadnud lõpuplaanidest midagi. Tal on ju sõpru palju, alati oleks kusagil rohelises koplis Baltija jagu ruumi jagunud...

Buntšužnõi, Barcarole, Bella Donna, Benefis, Bavarets, Baltika, Bingo (Baltija oma), Banzai, Bangus, Blesk, Barbie, Bakura.